Reklaam sulgub sekundi pärast

TV3 uudised: PPA: Eesti vajab viit uut kopterit, kuid raha pole enne 2028. aastat

Sven Soiver

Eesti päästekopterite võimekus on riigi hinnangul ajale jalgu jäänud – kolmest kopterist on korraga töös enamasti vaid üks ning see seab piirid nii elupäästeoperatsioonidele kui ka keerukatele julgeolekuülesannetele. Lahenduseks nähakse ligi 330 miljoni euro suurust uuendust, kuid raha selleks enne 2028. aastat ei ole. 

Eesti päästekopterite park on vananenud ning praegune võimekus ei vasta enam kõigile vajadustele. Kolmest kopterist on pidevas valmisolekus tavaliselt vaid üks, sest masinad on tehniliselt erinevad ja vajavad sageli hooldust.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Veiko Kommusaar ütles, et praegune võimekus ei võimalda korraga lahendada mitut elupäästvat sündmust ja samal ajal täita keerulisi eriülesandeid.

„Praktiliselt ikkagi tänane meie võime on, et meil on üks helikopter kättesaadaval igal ajahetkel. Headel päevadel ka kaks tükki,” ütles Kommusaar.

Siseminister Igor Taro sõnul on kopterite kasulik eluiga lõppemas ning lisaks vanusele piiravad nende kasutamist tehnilised puudused. Tema sõnul ei ole kopteritel töökindlat jäätumisvastast kaitset, mistõttu ei saa nendega lennata igas ilmastikuolus.

Taro hinnangul vajaks Eesti senise kolme kopteri asemel viit uut multifunktsionaalset kopterit. „Selliselt me suudaksime tagada, et meil on 100% ajast kaks kopterit lennus,” ütles ta.

Kopterivõimekuse suurendamise vajadus on seotud ka Läänemere muutunud julgeolekuolukorraga. Kommusaare sõnul on üheks keerulisemaks ülesandeks varilaevastiku alustele pardumine, mida on ühe lennuvahendiga ohtlik ja keeruline teha.

Kogu kopteripargi uuendamine koos uue seirelennuki, teenindusbaaside ja haiglate maandumisplatsidega maksaks umbes 330 miljonit eurot. Siseministri sõnul ei ole riigil võimalik sellist investeeringut teha sel ega järgmisel aastal.

Taro ütles, et riik sihib järgmist Euroopa Liidu rahastusperioodi, mis algab 2028. aastal. Tema sõnul võib sealt saada sisejulgeolekule senisest märksa rohkem raha.

Seni tuleb Eestil tugineda olemasoleva tehnika korrashoiule ja vajadusel naaberriikide abile.