TV3 uudised: massirahutused, infosõda ja sabotaaž! Eestisse luuakse tuhandepealine kriisireserv  

Paldiski tänavad täitusid täna märulivarustuses politseinike, päästjate ja õppusel osalejatega. Õnneks polnud tegemist päris kriisiga, vaid ühe Eesti suurima laiapindse riigikaitse õppusega ILVES 2026, mille eesmärk on harjutada tegutsemist olukordades, kus riiki püütakse destabiliseerida mittesõjaliste vahenditega.

Õppuse stsenaarium näeb ette olukordi, kus vaenulik riik kasutab infooperatsioone, provokatsioone, sabotaaži ja massirahutusi, et tekitada ühiskonnas segadust ning õõnestada usaldust riigi vastu.

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Veiko Kommusaar ütles, et tänapäevased ohud ei pruugi alata relvastatud konfliktiga.

„Me peame olema valmis olukordadeks, kus püütakse häirida inimeste igapäevaelu, külvata hirmu ja ebakindlust ning panna proovile meie riigi toimepidevus,“ selgitas Kommusaar.

Õppusel osaleb ligikaudu 150 organisatsiooni. Lisaks riigiasutustele on kaasatud kohalikud omavalitsused, elutähtsate teenuste osutajad ning kodanikuühendused.

Siseminister Igor Taro rõhutas, et kriisidele reageerimine ei ole ainult julgeolekuasutuste ülesanne.

„Selliste olukordade lahendamine eeldab koostööd kogu ühiskonnalt. Oluline on, et nii riik, omavalitsused kui ka ettevõtted teaksid täpselt oma rolli ja oskaksid koos tegutseda,“ ütles Taro.

Riigisekretär Keit Kasemetsa sõnul annab õppus võimaluse kontrollida, kas erinevate organisatsioonide vaheline koostöö toimib ka keerulistes olukordades.

„Kriis ei küsi, millise ministeeriumi või asutuse vastutusala parajasti algab. Seetõttu peame harjutama just tervikpildi toimimist,“ märkis Kasemets.

Õppuse üheks oluliseks teemaks on ka inimressurss. Kui kriis venib pikemaks, võib tekkida vajadus kaasata tavapärasest rohkem inimesi.

Selleks luuakse Eestis kriisireserv, kuhu peaks 2027. aasta lõpuks kuuluma umbes tuhat väljaõpetatud inimest.

„Kriisireserv annab võimaluse kaasata inimesi, kes saavad vajadusel toetada riigi ja kohalike omavalitsuste tegevust erinevates hädaolukordades,“ ütles Kommusaar.

Tema sõnul ei ole eesmärk luua uut jõustruktuuri, vaid kasvatada ühiskonna üldist vastupanuvõimet.

ILVES 2026 jätkub veel mitu päeva ning erinevaid kriisistsenaariume harjutatakse üle Eesti. Korraldajate sõnul on õppuse peamine eesmärk tagada, et võimaliku kriisi korral oleksid nii ametkonnad kui ka ühiskond tervikuna valmis kiiresti, koordineeritult ja tõhusalt tegutsema.