TV3 uudised: Maarjamäel saab tutvuda portselani ajalooga 

Näituse kuraatori Anne Ruussaare sõnul hakkasid eestlased uhkemaid portselanserviise soetama omariikluse ajal, kui inimeste majanduslik olukord paranes ning kaunid lauanõud muutusid jõukuse ja sotsiaalse staatuse sümboliks. Portselan ei olnud enam pelgalt tarbeese, vaid osa kodusest esinduslikkusest.

Eesti portselanilugu seostub paljudele tuttavate täpiliste tasside ja männimustriliste taldrikutega. Need on esemed, mida võib tänaseni leida vanemate sugulaste vitriinkappidest. Olulise jälje jättis Eesti portselanikunsti meister Nikolai Langebraun, kelle loodud traditsiooni on hiljem edasi kandnud ka teised kunstnikud ja meistrid.

Üks neist on ARSi portselanikunstnik Talvi Valgma-Vellend, kelle sõnul on järjepidevuse hoidmine ja oskuste edasiandmine oluline osa Eesti portselanikunstist. Ka tänapäeval on eesmärk seda traditsiooni jätkata ning leida portselanile uusi väljendusvõimalusi.

Näituse tõmbenumbrite hulgas on ka haruldasi esemeid, mille Eestisse jõudmine on nõudnud omajagu ettevõtmist. Kuraator Anne Ruussaar tutvustab väljapanekus mitmeid erilisi eksponaate, sealhulgas Riiast kohale toodud eset. Näitus annab ülevaate ka portselani kaunistamisviisidest ning Eestis kasutatud märkidest ja kunstnike signatuuridest.

Kuigi klassikalist portselani pole Eestis kunagi tööstuslikult toodetud, on see materjal saanud meie kultuuris ja kodudes omaseks. Näitus „Valge kuld. Eesti portselani lugu“ toob kokku eri ajastute esemed ja meistrite töö ning pakub äratundmisrõõmu nii neile, kelle kodus on portselani põlvest põlve hoitud, kui ka neile, kes alles avastavad selle materjali lugu.