TV3 uudised: loomakaitsjad soovitasid loomapidajal end üles puua?

Lepna külas asuvast majapidamisest, kus loomakaitsjad leidsid kümneid loomi ja ligi sada papagoid, on kujunenud terav vaidlus selle üle, milline oli loomade tegelik olukord ja kuidas nende äraviimine korraldati. Loomade omanik Vladimir Pavlov leiab, et temalt võeti loomad ära ebaõiglaselt ja osa neist lausa kadus. Rakvere vallavanem Maido Nõlvak kritiseerib samuti toimunut ning leiab, et nii inimese kui ka loomadega oleks tulnud käituda teisiti. Eesti Loomakaitse Liidu hinnangul oli aga loomade olukord halb ning sekkumine vältimatu.

Põllumajandus- ja toiduamet viis loomakaitsjate sekkumise järel Lepnast ära kümneid loomi ja linde. Esimeses loos nähtud piltidel ja videotel olid räpased puurid, väljaheidetega segunenud sööt, kõhnad ja vigastatud loomad ning joogiveeta loomad. Loomakaitsjate sõnul oli osa linde nii halvas seisus, et nende heaolu tagamine senistes tingimustes ei olnud enam võimalik.

Pavlov ise näeb juhtunut aga hoopis teises valguses. Tema hinnangul ei olnud loomade pidamisega probleemi ning äraviimise käigus ei käitutud temaga ega tema loomadega õiglaselt.

„Oinaid oli mul 30, aga kirja pandi 20, järelikult 10 tükki varastati ära või ei tea, kuhu nad kadusid,“ ütles Pavlov. Kui temalt küsiti, kas tema hinnangul arvestati loomad valesti, vastas mees, et tema meelest loomad lihtsalt varastati ära.

Pavlovi sõnul olid loomakaitsjad tema hinnangul tema kodus käitudes üleolevad ja tungisid tema majapidamisse jõuliselt. Ta kirjeldas, kuidas linnupuurid viidi minema ning tema sõnul lõhuti seejuures ka asju.

„See mutt oli hull, ta oli väga ülbe ja varastas kõike. No hea küll need oinad ja hobused, aga linnud? Miks need talle ette jäid? Siin olid kõik need linnukesed, aga nüüd nihhujaadki,“ rääkis Pavlov.

Mehe sõnul ei olnud tal mõtet, miks pidid loomakaitsjad tema linnud ära viima. Ta leiab, et oleks suutnud oma majapidamisega ka edaspidi ise hakkama saada.

Kõige tõsisem väide puudutab aga seda, kuidas loomakaitsjad Pavlovi endaga väidetavalt käitusid. Mehe sõnul olevat talle öeldud, et kui ta loomade äraviimise tõttu enam elada ei taha, võiks ta end üles puua.

„Kui mul oleks nöör, oleksin ma ennast ammu üles riputanud. Minul jõudu on küll veel ja oma majapidamisega oleksin ma hästi veel hakkama saanud,“ ütles Pavlov.

Küsimusele, kas talle tõepoolest pakuti seepeale nööri, vastas mees jaatavalt. Tema sõnul öeldi talle: „Riputa ennast üles, me viime niigi kõik minema.“

Loomakaitsjad sellist kirjeldust ei kinnita. Eesti Loomakaitse Liidu Lõuna-Eesti regioonijuhi Kristi Metsa sõnul ei mindud majapidamisse omaniku vastu tegutsema, vaid loomade olukorra tõttu. Tema sõnul näitas loomade äraandmist ja olukorra hindamist ka mees ise.

„Me ei tunginud sinna. Mees ise näitas meile ja kui ta oleks ennast ära tapnud,“ rääkis Metsa, kirjeldades olukorda, milles loomakaitsjad tema sõnul tegutsesid.

Metsa sõnul muutus olukord kohapeal pingeliseks ning vajadusel oldi valmis abi saamiseks ka politsei poole pöörduma. Loomakaitsjad leiavad, et nende eesmärk ei olnud inimesele kahju teha, vaid tagada loomade ohutus.

Samal ajal leiab Rakvere vallavanem Maido Nõlvak, et kogu olukorda oleks saanud ja pidanud lahendama teisiti. Tema hinnangul ei olnud probleem ainult loomades, vaid ka selles, kuidas koheldi nende eakat omanikku.

„Aga minul teeb hoopis muret see, kuidas nii loomade kui inimestega käitutakse meie riigis,“ ütles Nõlvak.

Vallavanema sõnul ei tähenda see siiski, et loomapidamise tingimused oleksid olnud laitmatud. Ta tunnistab, et majapidamises oli probleeme.

„Loomulikult see loomapidamine ehk ei olnud kõige traditsioonilisem, aga ta oleks loomulikult võinud loomadega väga hästi hakkama saada,“ ütles Nõlvak. Samas lisas ta, et loomapidamine ei vastanud nõuetele ning tingimused „polnud kõige paremad“.

Just siin lähevadki osapoolte hinnangud lahku. Vallavanema sõnul ei olnud tegemist olukorraga, kus loomi oleks teadlikult halvasti koheldud, ning inimese suhtes oleks tulnud tegutseda ettevaatlikumalt. Loomakaitsjate hinnangul olid aga kohapeal nähtud tingimused piisavalt tõsised, et sekkumine oli vajalik.

Loomakaitsjate sõnul oli majapidamises loomi ja linde rohkem, kui omanik suutis nõuetekohaselt pidada. Koerad olid lühikeste kettide otsas, nende kuudid olid kehvas seisus ning loomadel ei olnud piisavalt joogivett. Linnupuurides oli väljaheiteid ning papagoid olid loomakaitsjate hinnangul väga kõhnad. Mõnel linnul puudus jalg või osa nokast.

Lisaks leiti puurides väljaheidetega kaetud surnud mune ning surnud linnupoeg, kellel olid peal elusad vaglad. Loomakaitsjate hinnangul ei olnud tegemist üksikute puudustega, vaid olukorraga, kus nii suure hulga loomade ja lindude heaolu ei olnud võimalik tagada.

Pärast kontrollimist otsustas PTA, et loomad ja linnud tuleb majapidamisest ära viia. Lemmikloomad ja papagoid võõrandati, põllumajandusloomad ja -linnud loovutas mees ise. See oli tema jaoks sisuliselt kogu senise majapidamise lõpp.

Nüüd ongi tekkinud olukord, kus üks pool räägib inimesele ja tema loomadele tehtud suurest ülekohtust, teine pool aga loomade kannatustest ja vajadusest nad kiiresti päästa. Lisaks vaieldakse selle üle, kuidas sellises olukorras üldse sekkuma peaks.

Kindel on see, et Lepna juhtum ei ole enam ainult lugu loomadest. Küsimus on ka selles, kuidas märgata õigel ajal nii loomade kui nende omaniku abivajadust ning kuidas sekkuda nii, et kaitstud oleksid mõlemad.

Vaata lähemalt videost!