TV3 uudised: Kunstnike Liit teenis oksjoniga 2,3 miljonit eurot

Eesti Kunstnike Liidu rekordiline kunstioksjon tõi sisse 2,3 miljonit eurot, kuid kogu see raha ei jää liidule vabalt kasutamiseks. Maksta tuleb kunstnikele, katta oksjoni korraldamise kulud ja tasuda laenukohustused. Kevadel ligi 700 000 euro suuruse finantspettuse ohvriks langenud liit püüab kriisist välja tulla nii kunstiteoste kui ka kinnisvara müügiga. Samal ajal tuleb vastata küsimusele, kuidas sai nii suur summa liidu kontodelt üldse kaduda ning kas erakogudesse müüdud kunst jääb ka edaspidi avalikkusele nähtavaks.

Oksjonil müüdi 159 teost 162-st. Rekordiline müügitulu aitab Eesti Kunstnike Liidul täita kohustusi, mis finantskriisi tõttu ohtu sattusid. Liidu president Maarin Ektermann selgitas, et lisaks oksjonile müüdi ka kunstnike ateljee. Laenu abil suudeti suvel maksta kunstnike palgad ja täita muud kohustused. Muhu kunstitalu otsustati aga alles jätta.

Oksjonitulu ei tähenda siiski, et liit oleks kõigist rahalistest raskustest väljas. Müügitulust tuleb maksta kunstnikele ettenähtud tasud, katta oksjoni korraldamise kulud ning tasuda laenud. Alles pärast kohustuste täitmist saab selgemaks, kui palju raha jääb liidule edasisteks tegevusteks.

Ent varade müümine ja laenu võtmine lahendavad eelkõige kriisi tagajärgi. Endiselt vajab vastust küsimus, kuidas sai ligi 700 000 eurot liidu kontodelt üldse kaduda. Kultuuriministeeriumi siseauditi juht Krista Nelsoni sõnul on nüüdseks muudetud maksete tegemise korda: kehtestatud on limiidid ning maksete kinnitamisel peab osalema teine inimene. Oluline on aga mõista ka seda, miks raha sai varem nii kiiresti välja liikuda ja miks kontrollimehhanismid seda ei takistanud.

Finantskriis tõi esile puudujäägid liidu rahaliste vahendite kontrollimises. Juhtunu järel tuleb üle vaadata, kuidas makseid kinnitatakse, kes vastutab raha liikumise eest ning kuidas tagada, et sarnane olukord enam ei korduks. Usalduse taastamiseks ei piisa üksnes raha leidmisest – vaja on ka kindlust, et liidu raha kasutatakse edaspidi läbipaistvalt ja turvaliselt.

Oksjon tõstatab ka teise küsimuse: mis saab Eesti kunstipärandist, mis liikus nüüd erakätesse? Arraku, Subbi, Pääsukese ja Elkeni looming on vaid osa teostest, mis said uued omanikud. Kunstnike liit on väljendanud lootust, et teosed jõuavad ka edaspidi näitustele ning publik saab nendega kohtuda. Ometi sõltub erakogudes olevate tööde avalik nähtavus sellest, kas ja millistel tingimustel on omanikud valmis neid näitustele laenama.

Rekordiline oksjon andis Eesti Kunstnike Liidule võimaluse kõige teravamast rahalisest survest välja tulla. Järgmine proovikivi on aga see, kuidas taastada kindel finantsjuhtimine, täita kõik kohustused ja tagada, et Eesti kunst ei kaoks uute omanike kogudesse jäädavalt avalikkuse eest varju.