Probleemid Saue joogiveega tõid taas tähelepanu alla majapidamised, mis ei ole liitunud tsentraalse veevarustusega. Ühes Saue peres haigestusid järjest kõik pereliikmed ning pere kahtlustas, et haigus võis olla seotud koduse joogiveega. Nüüd kinnitavad nii vald kui ka vee-ettevõte, et ühisveevärgiga liitumine on kõige kindlam viis tagada joogivee kvaliteet. Probleemidest Saue joogiveega rääkisime juba varem. Ühe pere jaoks algas kõik tavapärase kõhuhaigusena, kuid mõne päevaga halvenes olukord sedavõrd, et pereisa vajas haiglaravi. Pere kahtlustas, et haigestumise taga võis olla nende kodune joogivesi. Pere ei saa vett linna tsentraalsest veevõrgust, vaid oma puurkaevust. See tähendab, et vee kvaliteet sõltub konkreetsest puurkaevust ja selle ümbruses toimuvast. Samasuguses olukorras on Saue piirkonnas veel üle 200 majapidamise. Tallinna Vee vee- ja kanalisatsioonivarade arendusjuhi Marti Vaksmanni sõnul kasutavad need kinnistud jätkuvalt oma puurkaevude vett. „Mis on täna olnud probleemiks on see, et inimesed tarbivad vett enda puurkaevudest,“ selgitas Vaksmann. Tema sõnul on tsentraalse veevarustuse puhul vee kvaliteedi kontroll ja tagamine vee-ettevõtte ülesanne. Oma puurkaevu puhul peab aga kinnistuomanik ise veenduma, et vesi on joogiks sobiv. Ka Saue vallavanema Andres Laiski sõnul on inimestel, kelle kinnistuni on tsentraalne veevõrk juba rajatud, aeg liitumisele mõelda. „Linnarahvas peab esmajärjekorras liituma tsentraalse veevärgiga, aega on selleks olnud 15 aastat ja täna on tõesti tagumine aeg seda teha,“ ütles Laisk. Samas ei ole vallavalitsus ega vee-ettevõte pärast elanike pöördumisi probleemile käega löönud. Kontrollitud on ka võimalikke lekkekohti ning püütud välja selgitada, kas probleem võis olla seotud ühisveevärgi või kanalisatsiooniga. „Me oleme korraldanud kaameratega torustike uurimise ja saame kinnitada, et kahjustunud piirkondi torustikus ei ole,“ rääkis Vaksmann. Tema sõnul kontrolliti lisaks võimaliku kanalisatsioonilekke olemasolu, kuid ka seda ei tuvastatud. „Lisaks on vald küsitlenud ehitajat - kas on olnud kõrvalekaldeid, kuid trassil kanalisatsioonileket ei olnud,“ ütles Vaksmann. Seega ei ole praeguse info põhjal kinnitust, et varasemalt kirjeldatud veeprobleem oleks tekkinud Tallinna Vee tsentraalses torustikus. Vallavanema sõnul on Saue piirkonnas veevarustusse aastaid investeeritud. Tsentraalseid liitumispunkte on rajatud järjest juurde ning inimestel on võimalus oma kinnistu ühisveevärgiga ühendada. Samas on endiselt ligikaudu 250 kinnistut, mis ei ole seda võimalust kasutanud. Liitumine ühisveevärgiga on kinnistuomanikule tasuta. Küll aga tuleb omanikul enda kinnistu piires välja ehitada vajalikud ühendused ning selle töö eest ise tasuda. Just siin näevad kohalikud elanikud aga probleemi. Nende hinnangul ei ole kriisiolukorras olnud piisavalt selget infot selle kohta, mida inimesed tegema peavad ja kelle poole pöörduma. „Kriisis peavad olema sõnumid eriti kiired ja konkreetsed, kes teab kui palju on veel inimesi, kes teadmatusest oma kaevude vett tarbivad,“ rääkis kohalik elanik Ketlin Kasak. Tema sõnul sooviksid elanikud eelkõige kiiret ja selget infot. Kui kraanist tuleb ebahariliku värvuse või lõhnaga vett, peab inimene teadma, kas seda võib kasutada, kas seda võib juua ning millised on järgmised sammud. Saue vallavalitsuse sõnul on kriisiolukorras elanikele vajadusel joogivett korraldatud ning probleemse piirkonnaga tegeletud. Samas toob juhtum välja ka laiema küsimuse: kui majapidamine kasutab oma puurkaevu, ei ole vee kvaliteet automaatselt tagatud ainult seetõttu, et tegemist on põhjaveega. Ka puurkaevuvesi võib saastuda ning selle kvaliteeti tuleb regulaarselt kontrollida. Tsentraalse veevärgi eelis on see, et vee kvaliteeti jälgitakse süsteemselt ning vastutus vee nõuetele vastavuse eest on vee-ettevõttel. Saue puhul ongi nüüd üks keskseid küsimusi see, kas need majapidamised, millel on võimalus tsentraalse veevärgiga liituda, peaksid seda võimalust senisest aktiivsemalt kasutama. Ühe pere kogemus on muutnud küsimuse eriti teravaks, sest kaalul ei ole üksnes kraanivee värvus või lõhn, vaid inimeste usaldus selle vastu, mida nad oma kodus joogiks kasutavad. Praegu ei ole ka lõplikult selge, kas konkreetse pere haigestumine oli seotud puurkaevuveega. Selle kinnitamiseks on vaja vee- ja terviseandmete põhjalikku analüüsi. Kuid üks soovitus on ametkondadel olemas. Kui kinnistuni on välja ehitatud tsentraalne veevarustus, tasub sellega liituda. Oma puurkaevu kasutamine tähendab kinnistuomanikule ka suuremat vastutust vee kvaliteedi eest. Saue piirkonnas tähendab see, et üle 200 majapidamise jaoks on küsimus endiselt lahendamata – kas jätkata oma puurkaevu veega või ühendada kodu tsentraalse veevärgiga. Tühista Δ Kommenteeri Kommentaarid puuduvad Pane Rimi abiga kokku täiuslik snäkilaud kodust lahkumata — FOTO: Rimi Sisuturundus Jalgpalliõhtuks valmis? Pane Rimi abiga kokku täiuslik snäkilaud kodust lahkumata Fotorealistlik 3D-visualiseering: tulevane kodu suvises männimetsas. Maja mudel pärineb tellijalt, visualiseeringu tegi Ruut24. — FOTO: Ruut24.com Sisuturundus Kuidas näeb uus kodu välja enne valmimist? Seda näitab 3D-visualiseering
Pane Rimi abiga kokku täiuslik snäkilaud kodust lahkumata — FOTO: Rimi Sisuturundus Jalgpalliõhtuks valmis? Pane Rimi abiga kokku täiuslik snäkilaud kodust lahkumata
Fotorealistlik 3D-visualiseering: tulevane kodu suvises männimetsas. Maja mudel pärineb tellijalt, visualiseeringu tegi Ruut24. — FOTO: Ruut24.com Sisuturundus Kuidas näeb uus kodu välja enne valmimist? Seda näitab 3D-visualiseering
TV3 uudised: Viktoria Ladõnskaja-Kubits võttis peale pikka kaalumist koera: mõistan teda paremini kui mõnda inimest 29.08.2026 Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa pere oli pikalt veendunud, et nad koera võtta ei saa, nüüd on neil aga lemmik Luna – rõõmus, mänguhimuline ja seltsiv koer. Reporter: Sirje Eesmaa TV3 uudised TV3 uudised: Viktoria Ladõnskaja-Kubits võttis peale pikka kaalumist koera: mõistan teda paremini kui mõnda inimest
TV3 uudised: Siim Kallas saadeti riikliku austusavaldusega viimsele teele 29.08.2026 Täna saadeti riikliku austusavaldustega viimsele teele riigimees Siim Kallas. Ta suri 22. augustil 77-aastasena. Ta on olnud Eesti välis- ja rahandusminister, Eesti Panga president, Euroopa Komisjoni asepresident ja riigikogu liige. Reporter: Allan Muuk TV3 uudised TV3 uudised: Siim Kallas saadeti riikliku austusavaldusega viimsele teele
TV3 uudised: sügistormide eel tasuks üle vaadata oma kriisivalmidus TV3 uudised TV3 uudised: kriisiks valmistumine algab enne, kui kriis kätte jõuab