TV3 uudised: kriisiks valmistumine algab enne, kui kriis kätte jõuab

Kriisiks valmistumine ei tähenda ainult seda, et kodus oleks kapis mõni pakk makarone ja konservipurk. Naiskodukaitse sõnul tasub enne keerulise olukorra saabumist läbi mõelda, mida teha siis, kui elekter kaob, side ei tööta või tavapärane veevarustus katkeb.

„Alles see oli, kui Baltimaid tabas suur torm. Aga sügis on ju ees ja kõik peaksid läbi mõtlema, kuidas valmis olla,“ ütleb Naiskodukaitse vabatahtlik Eve Tobias.

Tema sõnul tasub kõigepealt üle vaadata kõige elementaarsemad asjad – kas kodus on piisavalt vett, toitu, sooja ja võimalus saada vajalikku infot ka siis, kui tavapärased sidevahendid ei tööta.

„Esimese asjana tegelikult panen paika, mida mul vaja on, kas sooja, kohta, kus saaks sooja süüa valmistada, kas mul vett jätkub - kõik see, kuidas ma need asjad lahendan,“ räägib Tobias.

Seejuures ei pea kriisivarude soetamine tähendama suuri kulutusi ega spetsiaalse varustuse ostmist. Paljud vajalikud asjad on kodus juba olemas, kuid oluline on teada, kus need asuvad ja kas neid saab kasutada ka elektrikatkestuse korral.

„Aga öelge, mis kodus olema peab, et näiteks infot saada -  vändaga raadio, eksju on väga hea,“ toob Tobias ühe näite.

Pime aeg on alles ees ning ka sellele tasub kriisiks valmistudes mõelda. Kui elekter peaks pikemaks ajaks ära minema, muutub eriti oluliseks valgustus, aga ka võimalus hoida kodu soojana ja saada infot väljastpoolt.

Päästeameti sõnul ei pea kriisiks valmistumine olema keeruline. Kõige tähtsam on mõelda läbi, millised on sinu pere vajadused ning kuidas saadakse hakkama siis, kui tavapärased teenused mõneks ajaks ei tööta.

„Sul ei pea kodus olema toanurgad veekankusid täis, kuid sa võiksid teada, kust saab vett ootamatuteks olukordadeks,“ ütleb Päästeameti ohutusteadlikkuse ekspert Tuuli Taavet.

Üks olulisemaid asju on vesi. Soovituslikult võiks kodus olla vähemalt kolm liitrit joogivett inimese kohta ööpäevas ning pikema katkestuse puhul tuleb arvestada ka toidu ja muude igapäevaste vajadustega.

Samuti tasub mõelda sellele, kuidas valmistada toitu juhul, kui elektripliiti kasutada ei saa, kuidas saada infot ning kuidas hoida ühendust lähedastega.

Kriisivalmidus ei tähenda siiski ainult inimese enda hakkamasaamist. Sama oluline on teada, kelle poole saab vajadusel pöörduda ja keda ise aidata.

Just sellele keskendub ka Naiskodukaitse septembris algav neljanädalane väljakutse „Valmis koos sõbraga!“.

Igal nädalal ootavad osalejaid erinevad ülesanded, millest üks paneb proovile teadmised ja mõtlemise, teine on praktiline eksperiment ning kolmas toimub õues. Sõpruskond saab ise otsustada, kas teha nädalas üks, kaks või kõik kolm ülesannet.

Eesmärk on õppida kriisiolukorras paremini hakkama saama ja avastada ka need kohad, millele igapäevaelus võib-olla üldse ei mõelda.

Kuidas sina oma sõpradega kriisideks valmis oled, saad nüüd ise järele proovida. Sest keerulisel hetkel võib kõige tähtsam varu olla hoopis inimene sinu kõrval.