TV3 uudised: kas lahendus varjumiskohtade puudusele? Tallinna südalinna valmis moodul-varjumiskoht

Kuigi varjumine võib paljudele tunduda kauge või ebameeldiv teema, on viimaste aastate sündmused Euroopas toonud selle küsimuse taas päevakorda. Tallinna linnavalitsuse sõnul ei ole moodul-varjumiskoha rajamise eesmärk hirmu külvata, vaid aidata inimestel mõista, et kriisideks valmistumine on tänapäeval osa vastutustundlikust linnaplaneerimisest.

Tallinna abilinnapea Tiit Teriku sõnul on tegemist eelkõige valmisoleku ja teadlikkuse tõstmise projektiga.

„Voilaa, kaks tundi on möödas ja varjumiskoht on paigaldatud. Just selline kiirus näitab, et vajadusel on võimalik taolisi lahendusi kiiresti kasutusele võtta,“ ütles Terik.

Tema sõnul on Juhkentali tänavale paigaldatud moodul esimene omataoline näide Eestis, kuid kindlasti mitte viimane.

„See esimene on siin nüüd olemas, et inimesed saaksid näha, milline üks tänapäevane varjumiskoht välja näeb. Edaspidi sõltub juba vajadusest ja võimalustest, kui palju selliseid lahendusi tulevikus pakkumisse tuleb,“ märkis abilinnapea.

Moodul-varjumiskoha Eestisse toonud ettevõtte Citysec Industry juht Eduard Rikkas selgitas, et tegemist on lahendusega, mida kasutatakse mitmes Euroopa riigis ning mille peamine eesmärk on kaitsta inimesi ootamatute ohtude eest.

„Siia kerkib varjend mitte sellepärast, et me ootaksime homme sõda, vaid sellepärast, et maailm meie ümber on muutunud ning peame olema valmis erinevateks kriisideks,“ ütles Rikkas.

Tema sõnul on mooduli üheks eeliseks kiire paigaldatavus ja võimalus seda vajadusel ümber paigutada.

„Kas saame seal sees olla? Loomulikult saame. See ongi mõeldud selleks, et inimesed saaksid sinna ohu korral kiiresti varjuda,“ selgitas ta.

Samas rõhutab Rikkas, et moodul-varjumiskoht ei asenda laiemat tsiviilkaitsesüsteemi.

„Kas jääbki nii, et paigaldame ühe varjendi ja asi on tehtud? Ei jää. Tegelikult peaks selliseid lahendusi olema rohkem ning need peavad olema osa terviklikust valmisolekust,“ lisas ta.

Päästeameti hinnangul ei sõltu Eesti elanike turvalisus siiski ainult uutest varjenditest. Ohutusjärelevalve juhataja Maret Rannala sõnul on Eestis juba täna tuhandeid ruume, mida oleks võimalik kriisiolukorras kasutada varjumiseks.

„Seal, kus on inimesed, peavad olema ka võimalused varjumiseks. Kuid kõige tähtsam on see, et inimene ise teaks, kuhu ta vajadusel läheb ja mida tegema peab,“ ütles Rannala.

Tema sõnul ei ole varjumine seotud ainult sõjaliste ohtudega.

„Kui tekib olukord, kus ametkonnad ütlevad, et pead varjuma, siis peab inimesel olema ettekujutus, milline koht selleks kõige paremini sobib. See võib olla ka tugevate seintega kelder või muu kaitstud ruum,“ selgitas ta.

Ekspertide hinnangul on üheks suurimaks probleemiks asjaolu, et paljud inimesed ei tea endiselt, kus asub nende lähim varjumiskoht või kas nende kodumaja kelder üldse sobib varjumiseks.

Viimastel aastatel on Eestis järjest rohkem tähelepanu pööratud tsiviilkaitsele ja elanikkonnakaitsele. Venemaa agressioonisõda Ukrainas on näidanud, et kriisideks valmistumine ei ole enam teoreetiline harjutus, vaid praktiline vajadus.

Juhkentali tänavale paigaldatud moodul-varjumiskoht on küll esimene omataoline avalikus linnaruumis, kuid selle peamine väärtus võib peituda hoopis sõnumis, mida see edasi annab. Nagu rõhutavad nii linnavalitsus kui ka päästeamet, algab valmisolek eelkõige teadmistest – sellest, kas inimene teab, kuhu minna ja kuidas käituda olukorras, kus kriis peaks päriselt kätte jõudma.