TV3 uudised: kas Eesti 200 kaob unustustehõlma? 

Eesti 200 haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on erakonna tugevus eelkõige selles, et neil on olemas selge maailmavaade ja arusaam sellest, milliseid muutusi Eesti vajab. Tema hinnangul ei ole Eesti 200 puhul mõtet keskenduda ainult hetkeseisule arvamusküsitlustes, sest erakonna tegelik eesmärk on pakkuda valijatele alternatiivi.

Kallase sõnul eristab Eesti 200-d teistest erakondadest eelkõige nende soov vaadata probleemidele pikemalt ette ning teha otsuseid, mille mõju ei avaldu ainult ühe valimistsükli jooksul. „Eesti 200-t eristab see, et me vaatame Eesti arengut pikema vaatega. Me ei tee asju ainult selle pärast, et need oleksid populaarsed, vaid selle pärast, et need on Eesti jaoks vajalikud,“ ütles Kallas.

Samas tuleb erakonnal enne valimisi paika panna ka nimekiri. Kõik praegused ministrid ei ole veel avalikult kinnitanud, kas nad kandideerivad ning millises rollis nad erakonna valimiskampaanias osalevad.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul ei ole tema kandideerimise küsimus veel lõplikult otsustatud. „Mul ei ole veel otsust, kas ma kandideerin. Mina juhatusse ei kuulu ja need otsused tehakse erakonnas laiemalt,“ ütles Pakosta.

Pakosta rõhutas ka, et tema jaoks ei ole poliitikas kõige olulisem küsimus see, millisel kohal keegi valimisnimekirjas paikneb. Tema sõnul on olulisem, millist tööd saab poliitik teha ja milliseid muutusi ühiskonnas ellu viia. „Ma olen nii vana, et minu jaoks ei ole enam see, et peab tingimata kuskil esimesena olema või midagi sellist. See ei tähenda praegu mitte midagi,“ ütles Pakosta.

Eesti 200 jaoks muudab olukorra keerulisemaks ka see, et erakonnast on lahkunud mitu tuntud liiget. Zuzu Izmailova ja Kalev Stoicesku lahkumine on tekitanud küsimuse, kas erakond on sisemiselt nõrgenenud ja kas valimiste eel suudetakse oma jõud taas koondada.

Politoloog Rein Toomla hinnangul ei tasu kahe tuntud liikme lahkumise mõju siiski üle hinnata. Tema sõnul ei ole tegemist sündmusega, mis muudaks Eesti 200 valimisväljavaateid iseenesest kardinaalselt.

Toomla hinnangul on erakonna probleem pigem selles, et Eesti 200 peab enne valimisi suutma enda ümber koondada piisavalt tugeva meeskonna ja selge sõnumi. „Erakonna tipp on ju lahkunud juba varem,“ märkis Toomla, viidates sellele, et praegused lahkumised ei ole erakonna jaoks esimene sisemine muutus.

Tema sõnul ei maksa ka eeldada, et praegune madal toetus tähendaks automaatselt erakonna läbikukkumist. „Ei maksa arvata, et kui praegu on reiting madal, siis ongi kõik läbi. Praegu seda ka öeldud ei ole,“ ütles Toomla.

Samas peab Eesti 200 tema hinnangul arvestama reaalsusega, et valimistele ei minda enam uue ja tundmatu jõuna, kellele valija alles esimest korda võimalust annab. Nüüd tuleb erakonnal põhjendada, miks peaks inimene neile teist või kolmandat korda oma hääle andma ning mida Eesti 200 järgmisel neljal aastal teisiti teeks.

Just siin võibki saada määravaks erakonna valimisnimekiri. Kui praegused ministrid ja teised tuntud liikmed otsustavad kandideerida, võib see anda erakonnale võimaluse oma tuntud näod kampaanias tugevalt esile tuua. Kui aga osa seniseid esindajaid jääb kõrvale, tuleb nende asemele leida inimesed, kes suudavad valijatele Eesti 200 sõnumit edasi anda.

Erakonna jaoks ei ole seega lähenevate valimiste puhul küsimus ainult selles, millise protsendi nad küsitlustes saavad. Palju sõltub sellest, kas Eesti 200 suudab järgmise poole aasta jooksul muuta oma toetuse tegelikuks valimistulemuseks.

Toomla hinnangul ei ole erakonnal siin erilist alternatiivi – lahkumistest hoolimata tuleb oma jõud kokku panna ja valimistele minna. Eesti 200 jaoks tähendab see sisuliselt võitlust mitte ainult parema tulemuse, vaid esmalt selle nimel, et erakond üldse riigikokku pääseks.