Reklaam sulgub sekundi pärast

TV3 uudised: Hooldereform parandas olukorda, kuid lubadused pole täitunud

Sven Soiver

Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centari ja mõttekoja Praxise värske analüüs näitab, et hooldereform on küll parandanud hooldusteenuste kättesaadavust, kuid mitmed reformi peamised eesmärgid on jäänud saavutamata.

Analüüsi järgi on jätkuvalt keeruline leida hooldekodukohta inimestele, kelle hooldusvajadus on suur. Uuringust selgus, et kolmandik omavalitsusi on viimase aasta jooksul puutunud kokku olukorraga, kus dementsuse või suure hooldusvajadusega inimesele ei ole olnud võimalik hooldekodukohta pakkuda.

Maarek koges seda omal nahal. „See oli üks keeruline ülesanne selles suhtes, et tuli vahetada päris mitmeid meile ja, ja, ja öeldi, et seal on kakssada inimest järjekorras vähemalt onju, et, et miks, miks teie peaksite saama siis siia nagu järjekorda?“

Centari juhataja Epp Kallaste sõnul on probleem seotud ka hooldereformi toetussüsteemiga. „See toetus on kõikidel inimestel ühtne. Samas hoolde eripärase ja suure hooldusvajadusega inimeste hoolduskulud on kõrgemad,“ ütles Kallaste. Tema sõnul on teenusepakkujatel majanduslikult lihtsam täita kohad väiksema hooldusvajadusega klientidega.

Analüüs näitab ka seda, et hooldekoduteenuse hind on kasvanud oodatust kiiremini. Seetõttu tuleb paljudel inimestel omaosalust suurendada.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna nõunik Andrus Jõgi rõhutas, et omavalitsused maksavad vajadusel toetusi juurde. „Kui nendest osadel inimestel on kõrgem hooldusvajadus, nende kohamaksumus on selle võrra kõrgem ja ta ei suuda seda ise oma pensionist ja muudest sissetulekutest maksta, siis ... maksavad nad juurde.“

Iru hooldekodu juhataja Jaanika Luus kinnitas, et omaosalus on siiski paljude jaoks vältimatu. „Meie majas tuleb juurde leida nelisada eurot, kui inimene on täielikult ainult oma rahastusel.“

Analüüs tõi välja ka kolmanda kitsaskoha: koduhooldusteenused ei ole arenenud samas tempos kui hooldekoduteenused.

Sotsiaalministeeriumi hoolekandeteenuste poliitika juhi Sirlis Sõmer-Kulli sõnul võiks suurem rõhk olla inimeste kodus toimetuleku toetamisel. „Kodu ei ole tegelikult alati soodsam, aga seal on rohkem ja paindlikumaid võimalusi.“

Maarek ütles, et eelistaks ka ise elada kodus. „Sellisest variandist pole juttugi olnud, veel vähem pakutud,“ ütles ta, viidates vajadusele saada päevasel ajal mõnetunnist abi kodus.

Sotsiaalministeerium lubab võtta analüüsi tulemusi arvesse järgmiste hoolekandepoliitiliste otsuste tegemisel.