Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centari ja mõttekoja Praxise värske analüüs näitab, et hooldereform on küll parandanud hooldusteenuste kättesaadavust, kuid mitmed reformi peamised eesmärgid on jäänud saavutamata. Analüüsi järgi on jätkuvalt keeruline leida hooldekodukohta inimestele, kelle hooldusvajadus on suur. Uuringust selgus, et kolmandik omavalitsusi on viimase aasta jooksul puutunud kokku olukorraga, kus dementsuse või suure hooldusvajadusega inimesele ei ole olnud võimalik hooldekodukohta pakkuda. Maarek koges seda omal nahal. „See oli üks keeruline ülesanne selles suhtes, et tuli vahetada päris mitmeid meile ja, ja, ja öeldi, et seal on kakssada inimest järjekorras vähemalt onju, et, et miks, miks teie peaksite saama siis siia nagu järjekorda?“ Centari juhataja Epp Kallaste sõnul on probleem seotud ka hooldereformi toetussüsteemiga. „See toetus on kõikidel inimestel ühtne. Samas hoolde eripärase ja suure hooldusvajadusega inimeste hoolduskulud on kõrgemad,“ ütles Kallaste. Tema sõnul on teenusepakkujatel majanduslikult lihtsam täita kohad väiksema hooldusvajadusega klientidega. Analüüs näitab ka seda, et hooldekoduteenuse hind on kasvanud oodatust kiiremini. Seetõttu tuleb paljudel inimestel omaosalust suurendada. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna nõunik Andrus Jõgi rõhutas, et omavalitsused maksavad vajadusel toetusi juurde. „Kui nendest osadel inimestel on kõrgem hooldusvajadus, nende kohamaksumus on selle võrra kõrgem ja ta ei suuda seda ise oma pensionist ja muudest sissetulekutest maksta, siis ... maksavad nad juurde.“ Iru hooldekodu juhataja Jaanika Luus kinnitas, et omaosalus on siiski paljude jaoks vältimatu. „Meie majas tuleb juurde leida nelisada eurot, kui inimene on täielikult ainult oma rahastusel.“ Analüüs tõi välja ka kolmanda kitsaskoha: koduhooldusteenused ei ole arenenud samas tempos kui hooldekoduteenused. Sotsiaalministeeriumi hoolekandeteenuste poliitika juhi Sirlis Sõmer-Kulli sõnul võiks suurem rõhk olla inimeste kodus toimetuleku toetamisel. „Kodu ei ole tegelikult alati soodsam, aga seal on rohkem ja paindlikumaid võimalusi.“ Maarek ütles, et eelistaks ka ise elada kodus. „Sellisest variandist pole juttugi olnud, veel vähem pakutud,“ ütles ta, viidates vajadusele saada päevasel ajal mõnetunnist abi kodus. Sotsiaalministeerium lubab võtta analüüsi tulemusi arvesse järgmiste hoolekandepoliitiliste otsuste tegemisel. Tühista Δ Kommenteeri Kommentaarid puuduvad Hääl kipub kähedaks? — FOTO: Istockphoto.com Sisuturundus Hääl kipub kähedaks? Niisuta häälepaelu! Kraapivat kurku ja kähedat häält ei pea taluma! — FOTO: Istockphoto.com Sisuturundus Kraapivat kurku ja kähedat häält ei pea taluma!
Kraapivat kurku ja kähedat häält ei pea taluma! — FOTO: Istockphoto.com Sisuturundus Kraapivat kurku ja kähedat häält ei pea taluma!
TV3 uudised: kaks petuskeemi viimast lüli said kohtus karistuse 04.11.2026 Täna astus Harju Maakohtu saali kaks meest, kes olid osa skeemist, mille tõttu kaotas Kunstnike Liit ja nende raamatupidaja suure summa raha. Nüüd said mehed oma karistuse. Reporter: Marie Kruse TV3 uudised TV3 uudised: Kunstnike Liidu rahapettuse viimased lülid said karistuse
TV3 uudised: Vseviov USA valimistest: see oli sinine tsunami 04.11.2026 USA kongressi vahevalimiste tulemus on võrreldav sinise hiidlainega, sest demokraadid võtsid mõlema koja oma kontrolli alla. President DT lubas koostööd uue kongressiga, mille liikmed asuvad ametisse järgmise aasta jaanuaris. Reporter: Tarmo Maiberg TV3 uudised TV3 uudised: Vseviov USA valimistest: see oli sinine tsunami
TV3 uudised: kui palju plaanivad Eesti inimesed jõulude ajal kulutada? TV3 uudised TV3 uudised: Üle poole eestlastest plaanib jõuludeks kulutada vähemalt 200 eurot
TV3 uudised: juhiloata noormees põgenes politsei eest mööda öist Tartut TV3 uudised TV3 uudised: põgenemine märulifilmi moodi: noore autojuhi peatas alles rammimine