TV3 uudised: ajateenistusest jäi kõrvale 1500 noort

Rasmus Raissaar on üks 1500 noorest, kes plaanis peale keskkooli jätta õpingud korraks pausile ning minna kaitseväkke, et läbida kohustuslik ajateenistus ning 12 kuu jooksul oma tulevikuplaanid paika seada. Siis saabus aga Kaitseressursside ametilt, kiri mis oli nagu külm vesi kraevahele. 

"Ma sain juba jaanuari algul teada, et mind sinna ei võeta. Ausalt oli küll selline kena pettumus, et ma olin ikka päris palju mune sinna korvi pannud, et sinna saab sisse ja et ma teen seda. Siis oli selline kena šokk ja siis oli umbes kuu aega sellist väikest paanikat, et okei mida ma pean nüüd tegema ja kuhu minema," ütles Rasmus.  

Tänavu on erandlik aasta. Kui muidu võetakse ajateenistusse 3600 kuni 3800 noort, siis sel aastal ainult 1200. Kaitseressursside ameti peadirektori sõnul on see tingitud sellest, et Kaitsevägi programmeerib end ümber ning töötatakse välja uut lahinguvalve kontseptsiooni. See tähendab, et tegevväelased, kes muidu koolitaksid ajateenijaid on hõivatud mujal. 

Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski sõnul jäid paljud ukse taha, suurusjärgus kuskil 1500 noort ja tema sõnul on arusaadav, et see võis paljude noorte selliseid plaane tulevikuks natukene rikkuda või ka segi ajada. "Loomulikult see ajateenistuskohustus tuleb ikkagi läbi teha, et ka siis järgmisel või ülejärgmisel aastal, et kindlasti on kahju, aga ma ütlen, et tegelikult noored ka planeerivad oma karjääri juba vüäga hästi," ütles Rannaveski.  

Rannaveski sõnul võeti tänavu vastu noored, kes soovivad oma tuleviku siduda kaitseväega ehk jätkata pärast ajateenistust tegevväelasena. Sealt omakorda sõeluti 1200 noort välja testi abil. Rasmuse klassist sai näiteks ajateenistusse vaid kaks noort. Tänaseks on noormees otsusega rahu teinud ning tal on parasjagu käsil ülikoolidesse kandideerimine.