TV3 uudised: 112 ootavad muudatused! Sarihelistajate probleem ei leia sellegipoolest lahendust 

Hädaolukorras on iga sekund oluline, kuid alati ei pruugi inimesel olla võimalik lihtsalt telefoni haarata ja rääkima hakata. Näiteks võib takistuseks olla kuulmis- või nägemislangus, keelebarjäär, tugev ärevus või olukord, kus rääkimine võib inimese veel suuremasse ohtu seada.

Ligipääsetavuse konsultandi Jakob Rosina sõnul on oluline mõelda hädaabiteenusele võimalikult erinevate inimeste vaatenurgast. „Kui inimene satub olukorda, kus ei saa rääkida või tal on puue, on vajalik ka muud viisid peale helistamise“ kirjeldab Rosin olukordi, kus tavapärane viis abi kutsumiseks ei pruugi toimida.

Rosina hinnangul peaks tuleviku hädaabisüsteem arvestama ka sellega, et inimene ei pruugi kriitilisel hetkel olla võimeline oma olukorda pikalt selgitama. „Inimene, kes ei näe, siis võiks juhtumikorraldajal juba eelnevalt olla aimu, millega tegu, et kuulge, siuke lugu on,“ toob ta näiteks probleeme, millega erinevad kasutajarühmad võivad kokku puutuda.

Ühe lahendusena nähakse võimalust, et Häirekeskus saaks abivajaja kohta vajalikku infot juba enne temaga pikemalt suhtlemist. Samuti uuritakse võimalust kasutada hädaolukorras videopilti ja tekstivestlust.

Kõige keerulisemad võivad olla aga olukorrad, kus inimene ei saa endale lubada isegi seda, et keegi kuuleb teda abi kutsumas. Näiteks lähisuhtevägivalla puhul võib ohver vajada politsei abi samal ajal, kui vägivallatseja viibib temaga samas ruumis.

Häirekeskuse strateegia ja teenuste juht Karmen Oks räägibki võimalusest luua niinimetatud vaikne hädaabiteade. „Vaikse hädaabiteate edastamine on kriitilise tähtsusega, olgu see siis mõne seadeldise,“ kirjeldab Oks lahendust, mille eesmärk oleks võimaldada abi kutsuda ilma tavapärase telefonikõneta.

See ei tähenda siiski, et inimene peaks hakkama hädaolukorras ise otsustama, milline tehnoloogiline lahendus valida. Uue süsteemi puhul on oluline, et abi kutsumine oleks võimalikult lihtne ning Häirekeskus saaks kätte just selle info, mida on sündmusele reageerimiseks vaja.

Siseministeeriumi nõuniku ja projekti juhi Rein Oleski sõnul otsitaksegi võimalusi, kuidas 112 teenust olemasolevale süsteemile juurde ehitada. „Kõige suuremad ja ... 112-le juurde,“ ütleb Olesk.

Uue põlvkonna 112 projekti käigus vaadatakse seejuures tehnoloogiast veelgi kaugemale. Uuritakse, kuidas võiks hädaabiteenuses kasutada tehisaru, näiteks kõnede reaalajas transkribeerimiseks ja tõlkimiseks. Samuti analüüsitakse, kas tehisaru suudaks videopildist tuvastada sündmusi, mille puhul oleks vaja kiiresti välja saata politsei, kiirabi või pääste.

CGI Eesti avaliku sektori ärijuht siseturvalisuse ja õigustehnoloogia alal Liisa Abel rõhutab, et tehnoloogia kasutamisel peab kõigepealt olema selge, millist probleemi sellega lahendatakse. „See ei peaks olema lihtsalt ... abivajadus on,“ ütleb Abel.

Tehnoloogia ülesanne ei oleks seega inimest Häirekeskuse töös asendada, vaid aidata olemasolevat süsteemi täiendada. Kui näiteks inimene räägib võõrkeeles või annab hädaolukorras väga palju infot, võiks automaatne transkribeerimine ja tõlkimine aidata olulisel kiiremini esile tuua.

Sama kehtib videopildi kohta. Kui inimene suudab näidata, mis temaga toimub, võib see anda päästekorraldajale olukorrast palju täpsema ülevaate kui üksnes suuline kirjeldus. Samas peab ka sellise info puhul olema selge, mida päästekorraldaja nähtu põhjal edasi teeb ja milliseid juhiseid abivajajale annab.

„Mis on veel väga ... mis juhiseid talle antakse,“ selgitab Olesk, viidates sellele, et uue tehnoloogia puhul tuleb läbi mõelda kogu ahel alates abiteate saatmisest kuni sündmuskohale jõudva abi korraldamiseni.

Uue põlvkonna 112 eesmärk ei ole siiski kaotada ära kõige tuttavamat võimalust. Telefonikõne numbrile 112 jääb ka tulevikus oluliseks viisiks abi kutsuda. Selle kõrvale võiksid aga tekkida lahendused neile olukordadele, kus helistamine ei ole võimalik või kõige turvalisem.

Tegelikult saab alternatiivset võimalust kasutada juba praegu: hädaabi saab kutsuda ka SMS-i teel. Tulevikus võib valik aga veelgi laieneda ning hädaabiteenusega ühenduse võtmine ei pruugi enam tähendada tingimata telefoni teises otsas rääkimist.

Uue põlvkonna 112 projekti mõte ongi muuta süsteem selliseks, et hädaabi oleks inimese jaoks olemas ka siis, kui tema olukord ei võimalda kasutada kõige tavapärasemat lahendust.