Reklaam sulgub sekundi pärast

TV3 uudised: kuhu kadusid kaitsevaldkonna miljonid? RKIK laiutab käsi

Sven Soiver

Riigikaitseinvesteeringute Keskus ei oska täna veenvalt selgitada, kuidas jõuti Ukrainale mõeldud mürskude hankel koostööni Itaalia ettevõttega Datasel, mille kaudu pidid mürsud Eestisse jõudma India tarnijalt. Tehingust on saanud miljonitesse eurodesse ulatuv vaidlus, mida uurivad nii kohtud kui ka kontrolliasutused.

2024. aastal sai Eesti ülesandeks hankida Euroopa Liidu ja doonorriikide rahaga Ukrainale vanema kaliibri mürske, mida lääneriigid enam ei tooda. Eesti tasus ligikaudu 60 miljonit eurot ettemaksu, kuid lepingu täitmine on sattunud vaidluse alla.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Elmar Vaher ütles, et olemasolevad dokumendid ei anna piisavalt selget vastust. „Meeldib mõelda nii, et see, mis on, need on otsused, mille taga on kümned miljonid – need eeldavad mitte ainult seda, et keegi arvas midagi, vaid tegelikult peab selle kirja panema. Ja neid materjale, mida me oleme saanud leida, oleme me Riigikontrollile esitanud ja Riigikontroll on järeldusele jõudnud, tähendab, ei ole veenev. Ja ma pean siin nõustuma Riigikontrolliga.“

Vaheri sõnul ei ole RKIK ise pöördunud avaldusega riigiprokuratuuri poole, kuid tema hinnangul võimaldavad Riigikontrolli kogutud materjalid prokuratuuril juhtunule hinnangu anda.

Eesti hinnangul on tekkinud lisaks ettemaksule ka 7,6 miljoni euro ulatuses leppetrahve ning 1,1 miljoni euro väärtuses muud kahju. Riik ei ole välja maksnud ülejäänud ligikaudu 110 miljonit eurot, kuna peab tarnitud moona lepingutingimustele mittevastavaks.

Eestit esindav Soraineni vandeadvokaat Maria Pihlak ütles: „Meie etteheide on, et täidetud ei ole lepingud tähtaegselt. Tarned hilinesid korduvalt ka pikendatud tähtaegade jooksul ja seetõttu lepingu lõppedes oleks tulnud ettemaksed tagastada.“

India poolega seotud ettevõtted on omalt poolt esitanud Eesti vastu vastunõude. Pihlaku sõnul ei ole selle täpne sisu veel teada. „Dataselli vastunõue on esitatud üsna hiljuti. Me ei ole veel päris täpsust saanud, millel see põhineb, mida nad täpsemalt ette heidavad ja mida nad ka täpsemalt nõuavad.“

Septembri lõpus ootab Eesti Euroopa Komisjoni kontrolli, mille eesmärk on hinnata, kas ettevõtte tausta ja hankega seotud riske analüüsiti piisava hoolsusega. Vaher ütles, et kõik materjalid esitatakse kontrollijatele ning lõpparuannet oodatakse aasta lõpuks.

Vaata lähemalt videost!