"Mina linnapeana oleksin väga mures!" Linnamüra ja saastunud õhk on suuremaks ohuks, kui võiks arvata

Kas teadsid, et kopsuvähi saamiseks ei pea suitsetama ning et kaudselt tapab ka linnamüra? Sellenädalases TV3 saates „Laseris“ uurib Marii Karell, miks linnamüra meid tapab ning mida kõike me linnas liikudes tahtmatult endale sisse hingame.

Linnas elades oleme harjunud kartma ohtlikku liiklust, narkomaani ja pätti. Täielik paanika tekib, kui siia peaks ära eksima mõni metsloom. Põder, šaakal või oh õudust, karu! Me kardame asja, mis meiega tõenäoliselt ei juhtu, kuid ei oska karta igapäevaseid väikseid tapjaid. „Laser“ võttis kaasa vajalikud mõõteseadmed ning suundus Tallinna saastasõja eesliinile – südalinna. Esimene vaenlane on müra. "Mõte, et müra tapab on paljude jaoks, et „nüüd te pingutate küll üle, ei saa olla, et müra tapab, kuidas?“ Tegelikult tapab, sellepärast, et kui me saame stressi, isegi kui meid see ei häiri, me saame stressi, see otseselt mõjutab vererõhku ja suudab tekitada aastate kaupa kõrgvererõhu tõve. Sellesse haigusesse sureb suur hulk inimesesi," ütles liikuvusekspert Marek Rannala.

TalTechi rohepöörde prorektor ning linnaruumiteadlane Helen Sooväli-Sepping ütles, et täna me teame, et liiklusest tulenev müra on üks kõige suuremaid terviseriske inimesele üldse.

Eestis tehtud uuring selgitas välja, et Tallinnas kulub liiklusmürast tingitud haiguste ravimiseks igal aastal hinnanguliselt 125 miljonit eurot.

„Kui me räägime normidest, siis tekib küsimus, et norm kellele? Kindlasti on selline müra, nagu siin täna on, vägagi tervistkahjustav lastele. Sest lapsed on müratundlikumad kui täiskasvanud meie vanused," täpsustas Sooväli-Sepping.

Müra eest vastutab Eestis Terviseamet, kes on sellel aastal Tallinna ja Harjumaa peale jätnud kokku kooskõlastamata kaheksa detailplaneeringut. Põhjuseks ümbruskonna liiga kõrge välismüra tase. Näiteks Tartu mnt vahetusse lähetusse ei lubanud terviseamet ehitada uut 5-korruselist maja, sest müra kõrge tase ületaks normi piirid isegi hoovipoolsetes tubades.

Lisaks müra tuvastamisele mõõdame peenosakesi. Peenosakesed tähisega PM tähistavad meid igapäevaelus ümbritsevaid väga väikeseid saasteaine osakesi. PM 2,5 ehk eriti peened osakesed suudavad läbi pääseda kõigist kehakaitsesüsteemidest. Erinevaid peenosakesi on leitud inimestelt nii pea- kui seljaaju vedelikest.

„Ilus ilm on, me ei näe mingit suitsu, hingame sisse, aga need on sellised toredad osakesed, mis suudavad meie kopsu, vereringesse, närvisüsteemi tungida ja lihtsalt lühendavad meie eluiga. Tallinnas tapavad peenosakesed ja õhusaaste suurusjärgus 300 inimest aastas enneaegselt. Enamus inimestele on see uskumatu uudis,“ ütles Marek Rannala.

"Mina linnapeana oleksin väga mures nende inimeste pärast, kes liiguvad jalgrataste, lastevankritega ja jalgsi. Sellel on otsene tervisemõju, millel on jällegi otsene majanduslik mõju. Rohkem haigeid inimesi ja rohkem ravi," ütles Sooväli-Sepping.

“Laser” on TV3 eetris teisipäeviti kell 20.30! Vaata saadet päises olevast videost! Lisainfo “Laseri” kohta leiab SIIT!