Kahe lapse ema kaotas 35 kilo ja leidis taas eneseusu

Eelmisel kolmapäeval TV3 eetris olnud muutumissaate „Parim versioon endast“ kangelannaks oli Saku vallas lasteaiaõpetajana töötav Geidi, kahe tütre ema, kelle elus toimus sügav ja mitmekihiline muutus. Naine tunnistas ausalt, et oli aastaid peitnud end naeratuse ja nalja taha, et keegi ei näeks tema sisemist ebakindlust.

„See oli nagu kaitsekilp, et keegi jumala eest mu sisse ei näeks,“ rääkis 32-aastane Geidi. „Tahtsin alati, et kõik hästi välja tuleks ja igaühele meeldiks. See justkui kompenseeris mu välimusest tulenevaid puudusi.“

Ülekaal, mis saatis Geidit läbi erinevate eluetappide, ei olnud talle pelgalt välimuse küsimus, vaid mõjutas otseselt enesetunnet ja -hinnangut ning isegi suhteid. Kuigi ta oli proovinud erinevaid dieete ja treeningkavasid, jäi muutus ajutiseks ning pettumus kordus. „Sageli tundsin, et olen justkui nõiaringis – proovin, ebaõnnestun, pettun ja süüdistan ennast.“

Saatesse „Parim versioon endast“ minek oli Geidi jaoks samm mugavustsoonist välja ja teadlik otsus katkestada vana muster. „Enim soovisin muuta oma kehakaalu ja üldist füüsilist vormi,“ meenutas ta. „Olin pikalt tundnud, et mu välimus ei peegelda energiat, rõõmu ja tugevust, mida tahaksin sisemiselt kanda.“ Lisaks lootis naine saavutada terviklikku muutust oma mõtteviisis, enesehinnangus ja suhtumises iseendasse. „Soovisin lõpetada enesehaletsuse ja hakata enda eest päriselt hoolitsema,“ rääkis ta.

„Seepärast tundsingi, et vajan seekord rohkem tuge, süsteemi ja terviklikku lähenemist, et muutus ei oleks ajutine, vaid püsiv. Tahtsin õppida järjepidevust, distsipliini ja eneseväärtustamist, et olla lastele ja lähedastele eeskujuks, aga eelkõige tõestada endale: ma suudan võtta vastutuse oma elu ja tervise eest!“

Tema teekond algas maovähendusoperatsiooniga ning jätkus regulaarsete treeningute ja kehahooldustega. Lisaks pöörati tähelepanu juuste, naha ja hammaste tervisele. Kokku vähenes kehakaal 35 kilogrammi.

„Ma pole kunagi varem olnud sellises vormis,“ ütles Geidi. „Esiteks tundsin end kehaliselt kergema ja tugevamana. Vastupidavus paranes ning liikumine ei olnud enam vaev, vaid osa igapäevaelust. Riided istusid paremini ja peeglist vaadates nägin muutust, mis andis motivatsiooni edasi liikuda. Muide, uus oli seegi, et ma üldse tahtsin peeglisse vaadata, mitte sealt kiiresti mööduda.“

Vähetähtis ei olnud ka emotsionaalne muutus. „Varem mind sageli saatnud halb enesetunne ja enesehaletsus asendusid eneseusu ja väärikusega,“ tõi naine välja. „Õppisin end vähem kritiseerima ja rohkem toetama. Ma ei tundnud end enam läbikukkununa, vaid olin uhke oma arengu üle.“ Lisaks õpetas projekt Geidile, et muutus ei pea sündima äärmustest. „Suurim pööre oligi ehk see, et ma ei teinud enam midagi karistusest, vaid hoolimisest oma keha vastu,“ rõhutas ta. „Olin lõpuks astunud välja ringist, kus tammusin aastaid. See teadmine andis tohutult sisemist rahu ja jõudu edasi minna.“

Võimsaimaks elamuseks pidas naine konkreetset hetke, mil mõõdeti keha koostist ja ümbermõõte. „Numbrid kinnitasid, et muutus ei ole juhuslik ega ajutine, vaid reaalne tõestus, et suudan järjepidevalt tegutseda ja mu süsteemne töö kannab vilja,“ märkis ta. „Kui nägin, kuidas rasvaprotsent oli vähenenud, lihasmass kasvanud ja sentimeetrid kadunud just nendest kohtadest, millega olin terve elu maadelnud, tuli kananahk ihule.“