“Inglite aeg”: rinnavähk, ajukasvaja ja pereisa surm ehk ühe perekonna traagiline lugu

Muinasjutuliste Põlvamaa metsade vahel toimetab Mustakurmu külas üks imearmas pisike perekond. Pereisa Priidu ja pereema Janely armastus sähvatas kolleegidena Räpina aianduskoolis. Kahe vanema poisslapse kõrvale sündis suurest armastusest tütar Roosi. Aastad lendasid linnutiivul ning väikese Roosiga tervitati juba teist suve.

„See oli minu puhkuse esimene päev ja läksime Roosiga aiamaa peale vaatama maasikaid, et kas on juba esimesed punased maasikad olemas. Võtsin ta puusale ja siis ma tundsin enda vasakus rinnas sellist äkilist torkavat ja teravat valu. Siis hakkasin katsuma ja ma esimest korda tundsin sellist suurt tugevat tükki, mida ma varem polnud märganud endal,” räägib Roosi ema Janely.

Selgus karm tõde - ema Janelyl on III staadiumi rinnavähk ning siirded jõudnud juba ka lümfidesse. Kõige raskemalt võttis selle uudise vastu abikaasa Priit.

„Kogu tema kehaga oli võimalik näha, kuidas maailm kokku kukub, et ta vajuski nii-öelda istuma terrassile ja tal pea oli käte vahel ja lihtsalt pisarad voolasid. Meil oli tütar ju nii väike. Kõik oli ju nii hästi. Tõepoolest, kui võiks öelda, et elu võib olla täiuslik, siis sinna hetkeni oligi,” kirjeldab Janely.

Järgnevad pool aastad pühendus Priit täielikult oma naise eest hoolitsemisele ning toetas teda keemiaravi kestel. Roosi silitas öösiti koos isaga ema Janely juusteta pead ja õnneks allus haigus ravile kiiresti.

"Kevadele vastu läksime me ikkagi juba väga rõõmsalt. Selline aktiivne ravi sai läbi ja siis ei olnudki muud, kui ainult taastuda. Mida kõrgemalt käis päike, seda rõõmsamaks muutusime me kõik," kirjeldab Janely rõõmsalt.

Rõõmu hakkas aga õige pea varjutama mure Roosi pärast. Tüdrukul hakkasid tekkima tasakaaluhäired, lõunauinakud mitmekordistusid ning lõpuks jäi muidu aktiivne laps magama isegi liivakastiäärel ja liumäeserval. Ema süda aimas halba ning Roosit hakati uurima. Hetkel, mil arst tulemustega Roosi palatisse astus, lõi ema Janely süda valusalt võõra kiirusega.

"Tal oli kaasas MRT-pilt Roosi ajust, kus oli näha selline pingpongipalli suurune kasvajamoodustis tema ajus. Tundus väga ebaõiglane."

Ajutursega Roosile tehti viivitamatult operatsioon, kuid kahjuks ei õnnestunud arstidel kogu kasvajat kätte saada. Tüdruk oli aga vapper ja taastus jõudsalt. Operatsiooni järel tekkis aga tüdrukul tüsistusena magediabeet, mis tähendas, et väike Roosi ei suutnud enam kontrollida oma janu ja pissimist ning tundis kogu aeg meeletut söögiisu.

Ema Janely sõnul võis ta süüa ära sama suure portsu kui üks täiskasvanud inimene. "Ja peale seda ta ütles, et aga mul on kõht tühi, kas ma süüa ei saagi. Siis ta hakkas toitu peitma. Seoses sellega kerkis ka kaal väga jõudsalt. Nädalaga kilo tuli," ütleb ema.

"Jah, koguaeg ma tunnen, et ta [kasvaja] on siin (näitab pea kohale – toim) ja ta hakkab lööma mul. Koguaeg mul on see magusaisu, ma ei suudagi seda magusaisu peatada. Emme ei luba mul öösiti tegelikult magusat süüa."

Hormoonravi aitas Roosi isusid pisut kontrollida ning lisaks sai tüdruk ka suukaudset keemiaravi. Roosi käitus tõeliselt vapralt – võttis alati nurinata rohtu ja koristas alati palumatagi kõik oma mänguasjad kokku. Elu Roosi haigusega kulges valusalt, kuid siiski stabiilselt ning näis, et ühtse perekonnana tegutsedes saadakse kõigest üle, kuid tõeline šokk oli alles ees. Selle aasta esimesel juulil tundis ema Janely end töö juures kehvasti ja otsustas, et lõpetab tööpäeva veidi varem.

"Istusin autosse ja panin auto tööle," ütleb Janely, kes kuulis samal ajal raadiost uudist: "Täna päeval, kella kolme aeg toimus Tartus, Lõunakeskuse lähistel traagiline liiklusavarii, kus kokku põrkasid reka ja sõiduauto. Sõiduautot juhtinud mees suri."

Raadios öeldi veel automark ja seda, et tegemist on 55-aastase mehega. "Kellaaeg kõik klappis. Ma teadsin, et Priit peab sel päeval olema Tartus."

Murest murtud naine proovis kõnealust uudist avada ka veebis, aga pildid ei avanenud. "Janely otsustas, et sõidab koju ja lootis, et pereisa Priit on ikkagi kodus. Hoovi sisse keerates oli aga politseiauto maja ees. 

Hilisem ekspertiis tegi selgeks, et Priidu süda seiskus ja avarii oli vältimatu tagajärg. Tagajärg ja hoop, mis tundus ilmvõimatu! Roosi ei mõistnud, miks kõikjalt mujalt saab tagasi tulla, aga taevast mitte. Alles matusepäeval suutis Roosi uskuda, et issi tõesti ei tule enam mitte kunagi koju.

Roosi soovis minna "isa juurde elama", ehk mõtles selle all seda, et kui ta oma ravimeid ei võtaks, sureks ka tema. Vähihaigete Laste Vanemate Liit, kes oli ka varasemalt perekonda kõiges toetanud, aitas leida Roosile vaimset abi, et tüdruk oma valuga toime tuleks. 

Roosi hinges on olnud palju leinavalu ja muret, aga veelgi ebaõiglasemaks teeb olukorra see, et väike tüdruk peab kannatama ka solvanguid. Roosi annab endast kõik, et oma isusid kontrollida, aga nii nagu iga laps, igatseb ka tema mõnikord maiustamist.

Loodame, et Roosi suudab veel aastaid oma usku hoida. Praegu on tänu ravimitele tüdruku kasvaja küll kontrolli alla saadud, kuid sellest päriselt vabanemine nõuab ravi jätkamist ja kui tabletid ei aita, siis pärast Roosi 8. sünnipäeva ka tüdruku kiiritamist.

Päris kõiki Roosi palutud jõulusoove me kuidagi täita ei suuda. Üheskoos saame aga anda oma panuse, et Roosikese, aga ka teiste vähihaigete laste ravi saaks tänu Eesti Vähihaigete laste vanematele liidu tööle jätkuda. Tänu ravimitele pole Roosi kasvaja viimase aasta jooksul millimeetritki kasvanud ning meie koos saame aidata kaasa sellele, et need elutähtsad ravimid mitte kunagi otsa ei saaks.

Annetusnumbrid:

900 7720 – 5 eurot
900 7730 – 10 eurot
900 7740 – 25 eurot

"Inglite aeg" on TV3 eetris pühapäeval kell 19.30 ning seda saab vaadata ka TV3 Play keskkonnas.