“Väike eksimus võib tuua kaasa rängad tagajärjed!” Mida teha, et vältida tahtmatult põlengu tekitamist?

 Mis on põhiline metsatulekahjude põhjustaja?

Põhjused, miks metsatulekahjud puhkevad, on erinevad, kuid enamasti on moel või teisel mängus inimkäsi. Sagedased on juhtumid, kus lõke on väljunud kontrolli alt, tulease on jäetud järelevalveta või kustutatud kehvasti ning sealt edasi on tuli levinud maastikule ja metsa. Inimtegevusest sõltumata võivad aeg-ajalt süttida turbaväljad (isesüttimine) või saada metsatulekahju alguse äikesest.

Samuti tuleb ette seda, metsatulekahju on alguse saanud sellest, et mootorsõidukiga sõidetakse tuleohtlikul maastikul või juhtudel, kus autoaknast vm nipsutatakse välja suitsukonisid, veendumata, kas need on korralikult kustunud. Ka väike eksimus looduses võib tegelikult tuua kaasa rängad tagajärjed, kuna metsa- ja maastikupõlengud ohustavad loodust, seal elavaid loomi, inimesi ja nende kodusid.

USAs ja Austraalias juhtub pea igal aastal suureulatuslikke metsatulekahjusid. Kui sagedased on metsatulekahjud Eestis?

Ka Eestis on metsa- ja maastikupõlengud iga-aastased. Enamasti puhkevad need kuival ja põuasel ajal, kui loodus on kuiv ja seega ka tuleohtlik. Tänavu on päästjad reageerinud 601 metsa- ja maastikupõlengule, eelmisel aastal reageeriti 669 sellisele põlengule.

Mida saaks inimene teha või mida ei tohi inimene teha, et ennetada loodusele ohtlikku olukorda?

Siin kehtivad tuleohutuse põhitõed. Lõkkekoht peab alati olema ette valmistatud ja ümbrus peab olema puhastatud süttivast materjalist. Meeles tuleb pidada, et lõkke kaugus hoonetest ja süttivast materjalist olgu vähemalt kaheksa meetrit. Lõkkepaiga juures peavad olema esmased kustutusvahendid. Lõket ei tasu teha suulise ilmaga. Ning väga oluline on see, et lõket ei jäetaks hetkekski järelevalveta. Kui lõke on tehtud, siis tuleb lõkke jäägid korralikult ka kustutada.

Lisaks tuleks jälgida Keskkonnaagentuuri tuleohukaarti ning kui looduses on suur tuleoht ja vihma vähe sadanud, siis tuleb igal juhul vältida looduses tule tegemist (lõkke tegemine ja grillimine) ning mootorsõidukiga metsas- ja maastikul sõitmist. Ka suitsukondid tuleb alati hoolikalt kustutada ja panna need selleks ettenähtud kohta ning klaastaarat ei jäeta samuti loodusesse vedelema, sest soodsatel tingimustel võib ka sealt alguse saada maastikutulekahju. Päästeametil on õigus välja kuulutada ka tuleohtlik aeg, mil metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal on keelatud grillimine, lõkke tegemine, suitsetamine, vahel ka mootorsõidukiga sõitmine jm.

Suvel on väga moes ka grillida. Mida saaks inimene ennatlikult teha, et oma kodu ja aeda ohutuna hoida?

Grillseadet tuleb kasutada vastavalt kasutusjuhendile. Kui kasutusjuhend on kadunud, siis tuleb ka grillseade hoida hoonetest ja süttivast materjalist vähemalt kaheksa meetri kaugusel. Ka grillimise puhul olgu käeulatuses esmased kustutusvahendid. Grillida ei tohiks kõva tuulega, kuna grillid on sageli kerged ja võivad tuulega ümber minna, samuti võib lennata sädemeid või pudeneda grilli alt söetükke, mistõttu peaks pinnas, kus grillitakse, samuti olema puhastatud tuleohtlikust materjalist ning soovitavalt niisutatud veega. Grillimise juures peab olema ka kustutusvahend ega jätta grilli üksinda. Kuna grill on veel pikalt pärast kasutamist tuline, ei tohiks seda kuuri või garaaži viia enne täielikku jahtumist.

Hoia kuumal suvel oma kodu ja selle ümbrust!