Kuidas varjatud ohtu ära tunda? Puugihaigused kulgevad sageli sümptomiteta

Juba varakevadel ilmusid esimesed sotsiaalmeedia postitused hoiatustega puukide aktiivsusest. Olgu see paks mets või linnapark, on puugid liikvel ja kannavad haigusi, mis võivad olla inimesele eluohtlikud. Uurisime SYNLAB Eesti kliinilise juhi doktor Paul Naabri käest puugihaiguste kohta ja millised on nende sümptomid.

Mis haigusi puugid levitavad ja mis inimesi need haigused eelkõige ohustavad?

Maailmas on kirjeldatud üle 10 erinava puukidega leviva haiguse, Eestis levitavad puugid peamiselt puukborrelioosi (Lyme'i tõbi), puukentsefaliiti, riketsioose, anaplasmoosi ja babesioosi.

Suurim risk nakatuda on inimestel, kes viibivad palju looduses (näiteks metsamehed, matkajad). Samas peab meeles pidama, et puuke ei leidu ainult metsas, vaid ka linnaparkides, koduaedades jne.

Kas vaktsineeritud inimestel on ka võimalus haigestuda puukborrelioosi või -entsefaliiti?

Puukborrelioosi vastu vaktsiini kasutusel ei ole. Puukentsefaliidi vastu on olemas efektiivne vaktsiin, kuid peab siiski arvestama, et vanemaealistel võib vaktsineerimisjärgne immuunsus olla nõrgem ja püsida lühemat aega.

Mis on üldse sümptomid, mida inimene peaks peale puugi hammustust jälgima? Mis sümptomi korral peab pöörduma kiiremas korras arsti poole?

Puukidega levivate haiguste sümptomid on sageli mittespetsiifilised (palavik, halb enestunne, pea- ja lihasvalud), kuid võivad kaasneda ka nahalööbed. Puukborrelioosi korral on sagedasemaks sümptomiks puugi hammustuskohal tekkiv punetav laik, mis on vähemalt 5 cm läbimõõduga ja sageli laieneb. Selle esinemise korral peaks pöörduma perearsti poole.

Kas kliimasoojenemisega on ka puukide aktiivsus tõusnud?

Kuna puukide aktiivsus sõltub temperatuurist (puugid muutuvad aktiivseks kui temperatuur on üle 7˚C) võivad kliimamuutused (lühike ja soe talv) puukide aktiivset aega mõjutada. Samas mõjutavad puukide akatiivsust ka muud tegurid nagu õhuniiskus.

Eesti on puukentsefaliidi leviku poolest üks kõrgeima riskiga piirkondi Euroopas. Palju inimesi Eestis nakatub borrelioosi või entsefaliiti?

Eestis registreeritud haiguste statistika on saadaval Terviseameti kodulehel. Samas peab arvestama, et nii entsefaliit kui ka borrelioos kulgevad sageli sümptomitevabalt või kergete haigusnähtudega. Sellistel juhtudel inimesed enamasti arsti poole ei pöördu ning need nakatumised statistikas ei kajastu.

Vaata kaardilt, kas kui palju puuke on sinu kodukandis registreeritud!