Armukask ja sõnajalaõied – kas leiad jaanipäeval armastuse?

Sõnajalaõie otsimine

Kui oled armunud ja loodad sel jaanipäeval leida armastust, siis vea end metsa sõnajalaõit otsima. Sõnajalaõis tähendab vanarahva sõnul armastust. Vanasti oli reegel, et õit tuleb otsida metsast üksinda, kuid 20. sajandil sai tavaks minna müstilist taime otsima koos kaaslasega.

Jaaniöö 

Kui meenutada muistendit "Koit ja Hämarik", siis ka jaaniõhtu on vanarahva sõnul eriline õhtu, kus on noortel neidudel on võimalik unes näha oma tulevast kallimat. Meestel on hea aeg näidata end oma parimast küljest ja samuti on see ideaalne päev näidata üles huvi neidude vastu, et südamekaaslased neid unes näeksid.

Armukask

Vanasti magasid neiud õue peal aidas või magamiskambris, kuhu noormees jaaniööl, kes tüdrukust huvitus, ukse taha armukase tõi. Kui neiu hommikul puu tuppa oli viinud, oli see hea märk, et ka tema oli huvitatud noormehest. Kui tüdruk aga puu ukse taha jättis, tähendas see, et noormehel polnud rohkem mõtet selle neidisega armuasju ajada. 

Vihtlemine

Saunas keha külge kleepunud kasevihalehed pidavat armastust ligi tõmbama.

Üle lõkke hüppamine

Üle lõkke hüppamine on pikalt olnud üks jaanipäeva kombeid, millega noored õhtu jooksul aega veedavad. Vanasti said tüdrukud juttude kohaselt nii ka mehele, kui nad üle lõkke hüppamise ajal oma kallima peale mõtlesid.

Lillede korjamine

Vanasti oli ka komme korjata neidudel lilli peale jaanitulelt tulemist. Vaja oli korjata üheksat sorti lilli, punuda sellest pärg ning panna see ristteel pähe. Kuid ka selle rituaali juures on üks oluline reegel. Ristteelt koju kõndides ei tohi tagasi vaadata ega ka kellegiga kõneleda. Kodus tuleb pärg panna padja alla, mille läbi on võimalik unenäos oma tulevast kaasat näha. Hommikul tuleks pärg puu otsa visata ja kui see sinna püsima jääb, siis on asi kindel... pulmad on peagi tulemas.