ARVAMUS | Taylor Swift ehk muusik, kes annab inimestele loa olla vabandamatult nemad ise

Mõningate lugude puhul ma vist isegi ei pööranud tähelepanu, et tegemist on just Swiftiga. Kuid ühel hetkel seda märgates sain aru, et Taylor Swift on korraliku kasvamise teinud ja see peegeldus tugevalt tema loomingus.

Siirust ja autentsust jääb siin maailmas iga päevaga vähemaks, kuid Taylori muusikas on see puhtus ja ausus olemas. Ma ei pea end kindlasti swiftieks, kuid täiesti sirge seljaga ütlen, et austan tema loomingut väga, sest need lood tõesti "viivad kuhugi ära". Olen avastanud enda jaoks nipi, et kui on vaja väga süveneda millessegi, siis panen klappidesse tema head rahulikud lood ning need viivad mind täpselt õigesse kohta, et saaksin luua ja oma asjad tehtud.

Mingil hetkel hakkas sotsiaalmeediasse massiliselt ilmuma videoid tema „The Eras Tourist“, mis kindlasti mõjutasid mind, et osta samuti piletid sellele ihaldatud kontserdile. Need hetked tõesti kõnetasid ja mõtlesin siis, et ostan piletid ära! Oleks see vaid olnud nii lihtne! Taylor Swift on muusikamaastikul viimase paari aastaga teinud tõelise plahvatuse ning tema kontserdid müüakse tundidega välja. Panin end sõbrannaga koos mitmetesse riikidesse piletiostu ootelisti, kuid pikisilmi oodatud koodi kummagi meilile ei tulnud. Mu suurimaks õnneks õnnestus see mu ülemusel, kes sai kätte 4 piletit Stockholmi esimese õhtu kontserdile – ja veel uskumatult hea hinnaga! Pileti eest maksime natuke üle 60 euro. 

Tere tulemast Swiftholmi

Saabudes Stockholmi, olin meeldivalt üllatunud, et paaris kohas mängis nii armsasti Taylor Swifti muusika ning pildidki olid üleval. Mida rohkem tunde Stockholmis veetsin, seda kiiremini sain aru, et Stockholmist ongi saanud Swiftholm. Ei olnud enam kohta, kus ei oleks mänginud tema muusika! Kaubamajad ja ka tänavad olid täis Swifti merchi või litterkleite kandvaid fänne! Ja neid fänne oli igas vanuses. Pisikestest tüdrukutest kuni prouadeni välja. Eriti jäid silma kaks hallipäist vanaprouat, kes kandsid ühtemoodi riideid – ebamaiselt säravaid litterpükse. Siis mõtlesin küll, et ohoh, KUI ÄGE! Taylor lubab kõigil olla just nii nagu nad tahavad. Ise ja päris! 

Üks eriti armas hetk leidis aset Starbucksis, kus mu kõrvallauas istus umbes 8-aastane väike tüdruk koos oma isaga. Värvilist jooki limpsides laulis tüdruk kõiki Swifti lugusid kaasa, mida Starbucks ÜLIKÕVASTI mängis. Tüdruku käe ümber oli vähemalt paarkümmend friendship braceletti (isetehtud pärlitest käevõrud, mis on üheks swiftiede tunnuseks). Swiftiedel on kombeks neid teineteisega vahetada, sest Taylori ühes loos on need mainitud. Ühel hetkel tuli selle väikese tüdruku juurde veidi vanem teismeline tüdruk ning soovis temaga käevõrusid vahetada. Ma ütlen, et selle noorema tüdruku silmis ja näos peegelduv rõõm oli midagi nii ebamaist ja ilusat, et mul tuli kananahk peale. See on lihtsalt ilus, kuidas Taylor Swift on lisaks maailma majanduse muutmisele tegelenud enda teadmata ka maailma ilusamaks paigaks muutmisega.

Kuigi linn oli võõras, siis kontserdile tee leidmine oli ka ilma GPSita üsna lihtne. Lihtsalt tuli järgneda värviliselt ja säravalt riietunud inimestele. Kuna Swifti kontsert lõi Stockholmi Friends Arenal kõik rekordid, siis võib vaid ette kujutada, mis massidest siin juttu on. Arenale jõudes oli sisenemine tegelikult väga lihtne ja loogiline. Kõik inimesed sisenesid vastavalt oma sektorile ning järjekorras justkui ei pidanudki seisma. Kõik voolas, väljaarvatud see, et sisse sai vaid elektroonilise piletiga – ei sobinud screenshot, vaid pidid olema reaalselt Ticketmasteri lehele sisse logitud. Sellise massi peale oli leht aga üsna aeglane ning ei laadinud mul mõnda aega piletit ära. Õnneks kõik lahenes ning väravatest sisse ma end piiksutasingi. Rootsis on sellised turvanõuded, et ühtki käekotti, ka kõige pisemat, kaasas olla ei tohi. Aga endal ka lihtsam – telefon paelaga kaela ja nautima!

Ehedus ja siirus, mis kannab

KONTSERT oli täielik ELAMUS ja tõestas minu jaoks seda, et ka tema tantsumuusika on lihtsalt nii hea energiaga ja tõstab sajaga sagedust! Kõvasti üle 3 tunni allahindlusteta lavashowd, mil Taylori puhkepausideks olid vaid lühikesed kostüümivahetused! Vapustavalt hea hääl! Megad bändiliikmed! Ulmeliselt vinged tantsijad! Kosmos! Aga kõige lemmikumad hetked olid ikkagi need, mil Taylor lihtsalt juttu ajas ja oma mõtteid jagas. Ta on oma olemuselt publikule nii lähedal ning seetõttu teda ka armastatakse ja muidugi lohutus, mida tema laulusõnadest leitakse.

Kurvaks teeb mind aga see, kui palju vihkamist ja põlgust on Taylor Swifti suunas. Küll on ta liiga peenike, siis jälle liiga paks. Küll teeb liiga rõõmsat muusikat, siis jälle liiga morbiidset. See, kuidas ta oma tõeliste fännidega suhtleb, neid hoiab, tahab olla lähedal, on paljude jaoks VÕLTS, LIHTSALT ÜKS TURUNDUS, FÄNNIDE PETMINE! Mulle ei mahu pähe, kuidas saab inimese suur süda ja headus olla VÕLTS? Siinkohal mõtlen, et mida artist siis tegema peaks, kui isegi siirus ja headus enam maailmale ei sobi? Me imestame tihti, et miks meie maailmas on nii palju õelust, vägivalda ja kurjust, aga kõik saab alguse ju inimestest endist. Headus kasvatab headust ja kurjus kurjust. Kui arvad, et oled anonüümne ja muudkui ütled õelaid lauseid, pritsid kadedust ja kurjust, siis see anonüümseks jääbki. Iga negatiivne mõte levib kui seeneniidistik kiirelt-kiirelt läbi Universumi ja peegeldub siis tagasi. Ja kui seda on palju, siis miks on vaja üldse imestada, et "mis maailmas me elame"? Muidugi ei pea kõik kõigile meeldima ning see ei olegi minu mõte selles loos. Aga kirjutada, jagada, öelda mõttetult koledaid mõtteid - milleks? Suuna oma energia parem sinna, mis Sulle meeldib. Naerata oma sõbrale. Ütle hästi. Ole lihtsalt puhta hingega ja märka ilu enda ümber. 

Reis läbi tunnetest kantud loomingu

Minnes tagasi kontserdi juurde, siis selle show kirjeldamiseks on raske sõnu leida. Lavashow on oma elementidega nii läbi mõeldud ja kogu laval toimuv on kenasti kuvatud suurtele LED-ekraanidele. Kuid see ei ole lihtsalt „suurem pilt Taylorist“, vaid see on sisse põimitud erinevatesse graafikatesse ning minifilmidesse. Imeline loovus, kes iganes selle show kokku kirjutas!

Andsin end täielikult kontsert-showle ära ja lasin seda kogemust oma igast keharakust läbi. Taylor Swiftil õnnestus mind vabastada kõikidest muudest mõtetest. Olin nii kohal ja samal ajal nii KOSMOSES, sest muusika kandis, visuaalselt oli nii palju, mida jälgida ja Taylori pehme olemus maandas korralikult. 

Kontserdil kõlavad tema kõikide loominguperioodide erinevad lood – ka need, mida kirjutades ta oli ise vaid 17-aastane. Aga need laulud on Swifti jaoks endiselt omad. Puudutavad need ju suuresti teemat „julgeda olla Sina ise“. Deemon, millega ta on pidanud aastaid võitlust, sest maailmale ei sobinud vahepeal ükski versioon temast.

„Evermore“ albumi lugudega viis Taylor kontserdinautijad maagilisse ja müstilisse võlumetsa, mil lavale kärutati ehe ja armas puuonn, mille katusel ta ringi ronis. Taylor jutustas rahvale, et Covidi ajal ta mõtles, kas tõesti ta ei saagi enam mitte kunagi suurele rahvamassile esineda. Hirm teadmatuse ees aga aitas luua fännide rõõmuks uut muusikat. Samuti lausus Taylor, et just sellisest sarnasest metsaonnist ta Covidi ajal unistas ning kujutas seda alati ette kuskile Rootsi metsadesse. 

Kord haldjakleidis ringi hõljudes, siis jälle latekskostüümis seksikalt maas roomates, nõidus Taylor Swift publiku täielikult - ka need isad, kes olid oma tütardega lihtsalt kaasa pidanud tulema. Tema musikaalsus ei jäta mitte kedagi külmaks – kord ise end klaveril saates, siis jälle kitarri mängides suutis ta lummata kõik need kümned tuhanded fännid ja ilmselt ka mittefännid. Pea 4 tundi suuremate pausideta laulmist, tantsimist ja publikuga suhtlemist - maailmastaar allahindlust ei teinud. See häälemootor, mis sellele naisele antud, on VÕIMAS! Fenomenaalne oli ka see, kui Taylor pööras oma pilgu erinevates suundades publikusse, siis rahvas reageeris IGA KORD suure kiljumisega. Peale üht lugu võttis Taylor kõrvamonitorid kõrvast ja kuulis lõpuks päriselt, kui kõvasti Stockholm talle kaasa huilgas. Pea 3 minutit puhast kiljumist ja Taylori siiraid emotsioone, sai sellest kindlasti üks meeldejäävamaid hetki sel õhtul. 

Turvaline koht, kuhu kuuluda

Mina arvan, et ma tean, miks Taylor on nii suure hooga maailmas TOP 1 muusikuks kasvanud. Ta paneb inimesed tundma, et nad kuuluvad kuskile. Kuskile, kus on turvaline ja kus on positiivsus. Kui palju on neid noori hingi, kes tunnevad, et nad ei sobitu, nad ei kuulu, nad ei ole oodatud. Swiftiede kommuun on üle maailma tohutu. See on justkui üks suur tugigrupp, kes on Su jaoks alati olemas. Nad elavad täiesti omas maailmas, aga võib-olla see “oma maailm” päästab nii palju noori hingi. Milleks vihata muusikut, kes teeb väikesed tüdrukud nii õnnelikuks ja enesekindlaks? Milleks vihata inimest, kellel on läbi loomingu nii palju jagada? 

Taylori muusika on küll suures osas mainstream ja see ei peagi meeldima kõigile. Aga mitte meeldimisel ja vihkamisel on suur vahe. Kontserdil oli nii lahe märgata neid swiftiede kindlaid kaasalaulmisi täiesti suvalistel hetkedel. Näiteks enne “Delicate” loo esimesi ridu karjusid fännid “"1, 2, 3, let's go, bitch". Ja neid nö Taylorile laulmiseid/hüüdeid oli nii palju, kes vähegi oskas märgata! LAHE! Ja see rõõm ja sära nende fännide silmis on lihtsalt ilus! Ära põlga inimest, kes on õnnelik. Õnnelik inimene on ilus inimene. Ja mida ilusamad on inimesed, seda ilusamaks muutub maailm. Meie ümber ja sees.

Olen finantsiliselt kõvasti vaesem, sest Taylori kontserdit külastades peab kindlasti arvestama vastavas linnas kolmekordistunud majutushindadega, aga mis kõige olulisem - hinges olen tohutult palju rikkam. 
 
Aitäh, Taylor Swift! 

• Sisuturundus

Retseptid Lidli menüüst: Tervislik toitumine on lihtsam LIDLi taskukohaste koostisosade ja lihtsate retseptide abil

• Sisuturundus

Luksusliku vannitoa planeerimine hea maitse piirides