Ekspert Arno Sillat loobib automaksu suunas kriitikanooli: see on jama, ütleme ausalt!

Eelmisel nädalal avalikustas Rahandusministeerium, kuidas ja millest hakkab tulevikus moodustuma paljude poolt palavalt vihatud automaks. Värskes "Taavi tahab teada" veebisaates on külas autoentusiast ja pikaaegne Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu juht Arno Sillat, kes usub, et valitsus on jätnud mitmed olulised aspektid kommunikeerimata.

Protestina automaksu vastu moodustati Eesti Autoomanike Liit, kelle sõnul on automaksu tulemine demokraatia lõpp. Sillat päris nii dramaatiliselt asja ei näe. "See on väga radikaalne, see demokraatiat ei lõpeta. Ühel hetkel tulevad ikka valimised ja siis on meil kõigil võimalik arvamust avaldada, kes meile sobivad. Me valisime neid inimesi, kes meid täna juhivad, eeldusega, et maksud ei tõuse. Lubadused, mida riik tegema hakkab, olid väga positiivsed: esiteks kaitsekulud, mis on kõigi meie kukaldes kõige olulisem teema. Teiseks, haridus - kõik ettevõtjad on mures, kust tulevad uued spetsialistid," arutleb Sillat.

Rahandusministeeriumi väitel tuleb automaks kliimaeesmärkide täitmiseks ning kokku loodetakse täita riigikassat 230 miljoni euro võrra. "See on jama, ütleme ausalt! See oli juba 120 miljoni juures jama (kevadel öeldud number, kui paljuga loodetakse riigikassat täita). Enamus mõtlevad inimesed saavad aru, et see on see puudu olev raha, et teha asjad paremaks. Siis tuli see rohemõte juurde, et tegelikult tahaks rohelist juttu ka rääkida. Kõigepealt öeldakse number ja siis ütleme, et me ei taha üldse raha korjata ehk kui inimesed käituvad õigesti, siis nad loobuvad saastavatest autodest ja siis ei tule raha üldse. Keda kõige valusamalt lüüakse - maainimesed, invaliidid, operatiivautod, uunikautod. Hakati justkui diskuteerima ja nüüd tuli teerull. Täna on see teatud gruppide jaoks juba valus ning piiri peal," leiab Sillat.

Tohutuid muudatusi liikluspilti pärast automaksu jõustumist Sillat ei prognoosi. "Ma loodan, et lahendatakse ära fantoomautode küsimus, aga neid ei näe tänaval niikuinii. Seda me juba näeme magalarajoonide parklates, et tegelikult hakkab tekkima ruumi nendele autodele, mis reaalselt on kasutusel. Tõenäoliselt sõidetakse autodega pikemalt. Kui esimene omanik ostab endale 100 000 eurose auto ja sinna lisandub 20 000 eurot otsa, tõenäoliselt ei jää see ostmata. Autod jäävad küll suurteks, aga liiguvad elektri peale. Registrimaks lööb kõige valusamalt odavama otsa maastureid. Kusagil on see piir, kust alates tasub hakata skeemitama ja hakatakse otsima võimalusi," sõnab ta.

Sillati hinnangul ei ole valitsuse suhtumine korrektne ja niimoodi kedagi "nügida" kuhugi suunda pole tarvis, sest kõik on mõistusega inimesed ning selle asemel tuleks lihtsalt kommunikeerida, milleks seda maksu päriselt vaja on.

Vaata veebisaadet "Taavi tahab teada" artikli päises!