Šokeeriv reaalsus! Selgus, kui paljudele eestlastele käib väljas einestamine üle jõu

Pea pooled Eesti pered käivad söömas kord kuus ja üle kolmandiku üks-kaks korda aastas. Enamikule peredest on restoranikülastus eriline sündmus ja söömas käiakse pidulikel tähtpäevadel, olgu selleks sünnipäev, emadepäev, isadepäev või kooli- ja lasteaialõpetamised. Üle poole peredest ei telli toitu koju ning kord kuus teeb seda vähem kui kolmandik peredest, teatas Eesti Lasterikaste Perede Liit.
 
"Peretoetuste järsk lõppemine lapse täisealiseks saamisel või kooli lõpetamisel on tänastele niigi hinnatundlikele peredele tõeline väljakutse. Nii on ka restoranikülastus iga suurpere jaoks kaalutletud otsus, kus lisaks toiduhindadele saab määravaks ka tervislik lastemenüü ja peresõbralik teenindus," ütles liidu president ning pühapäeval aasta ema tiitliga pärjatud Aage Õunap.

Küsitluse järgi tunnevad Eesti pered väljas söömas käies enim puudust lastele mõeldud tegevustest, näiteks eraldi mängutoast või laste jaoks põnevatest mänguasjadest ja tegeluskomplektidest. Perede hinnangul on arenguruumi tervisliku lapsemenüü ja peresõbraliku teeninduse pakkumisel, samuti mähkimisvõimalustest ja lastetoolidest.
 
"Iga pere soove pole kunagi võimalik täielikult rahuldada, kuid peresõbralikkus peitub lihtsates asjades – portsjonite poolitamise võimalus kompenseerib kallid toiduhinnad ja suurele mängunurgale pakuvad head alternatiivi arendavad mänguasjad," tõi Õunap näiteid.

Kodus einestab igapäevaselt ühise laua taga üle poole ning vähemalt kaks korda nädalas viiendik peredest. Eesti laste vaieldamatuks koduseks lemmiktoiduks on makaronid, mida süüakse nii hakkliha, viinerite, kana kui ketšupiga. Makaronitoitudele pakub konkurentsi kartulipuder ja hakklihakaste. Restoranis või kohvikus lubatakse lastel rohkem patustada ning sealseteks laste lemmiktoitudeks on friikartulid, hamburger ja pitsa.

Peresõbraliku toidukoha märgise pälvis tänavu 40 toidukohta üle Eesti. Eesti Lasterikaste Perede Liidu aprillis läbi viidud küsitluses osales 779 lasterikast pere. Lasterikka perena arvestatakse Eestis peresid, kus kasvab vähemalt kaks last. Eesti Lasterikaste Perede võrgustikku kuulub enam kui 3300 perekonda, kus kasvab rohkem kui 12 000 last.