Personaaltreenerit hämmastab eestlaste trennimeelsus: just selle tõttu ei saavutata oma eesmärke

Tihti kuulevad personaaltreenerid sellist müüti nagu "trennis tuleb teha maksimaalne pingutus või treeningust pole mitte midagi kasu". Koovit lükkab kindlameelset selle laialtlevinud väite ümber. 

"Enamus meie kallitest eestlastest on maksimalistid ja väga tihti ongi see lugu, et kui trenni lõpus nina verine ei ole, siis on midagi valesti," tõdes Koovit, millise mentaliteediga on paljud alustajad treenijad. 

"Tihti just selline trennimeelsus viib aga selleni, et kuskil nädala-kahe pärast on ''kumm'' nii tühi, et inimene lihtsalt rohkem ei jaksa edasi," ütles treener. Sellele võib mehe sõnutsi järgneda juba tervisemured või trenni jõudmiseks peab hakkama ennast sundima, mis ei ole perspektiivikas. 

Treeneri sõnul on ta samuti näinud, et inimestel võib ületreenimisega kasvada meeletult suur söögiisu, mis kehakaalu hakkab hoopis kasvatama.

"Lihtne loogika ongi ju selles, et on olemas kolm erinevat treeningut: on kõrge intensiivsusega treening, on selline keskmine treening, mille eesmärgiks ongi hoida meie endi füüsilisi võimeid ja on kerge ehk taastav treening. Rääkides treeningute pikaealisust ja kui me räägime tulemuse saavutamisest, siis kõik need kolm treeningut peaksid olema esindatud ka ühe nädala sees," rääkis Koovit.

Personaaltreener rõhutas, et nii stressitase, regulaarsed söögikorrad kui ka unetunnid mõjutavad meie enesetunnet väga suurel määral. "Keegi meist ei ole üliinimene ja me kõik väsime. Seal on suur vahe laiskuse ja ületreeningu vahel ning väga tihti just see ületreenimine ongi see, mis hoiab meid tagasi, saavutamaks neid eesmärke, mis meil on sihiks," ütles Koovit. 

Vaata täpsemalt videost ning kuula ka, milliseid teisi treeninguga seotud müüte Gert Koovit kummutab: