Külm ja pimedus teeb meele mõruks? Kuus soovitust, kuidas talveperioodil oma vaimset tervist hoida

Hooajalisel depressioonil on sarnased sümptomid depressioonile
Hooajalisel depressioonil on sarnased sümptomid depressioonile — FOTO: 123rf

Aasta kolmandat esmaspäeva peetakse depressiivseimaks päevaks. Peaasi.ee tegevjuhi, kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul võivad vaimset tervist mõjutada kestvad kriisid, mure majandusliku toimetuleku pärast, aga ka vähene päevavalgus, mis võib põhjustada hooajalist depressiooni.

„Hooajalisel depressioonil on sarnased sümptomid depressioonile: kurbus, lootusetusetunne, väsimus, energiataseme langus, isu muutus, kaalutõus jm. Kuigi ka talvel võib esineda raskekujulist depressiooni, iseloomustab hooajalist depressiooni pigem mõõdukus – sümptomid ei ole nii tugevad ning inimese igapäevaelu ei ole nii tugevalt häiritud,” selgitas Anna-Kaisa Oidermaa.

Hooajalise depressiooni põhjus ei ole üheselt kokku lepitud. Mõned teadlased on arvamusel, et talvedepressiooni tingib organismis melatoniini taseme tõus, mis valmistab keha talveuneks. Teised arvavad, et talveperioodil on mingil põhjusel serotoniini ehk õnnehormooni reguleerimine raskendatud. Kolmandad jällegi seostavad talvedepressiooni peamiselt D-vitamiini loomuliku vähenemisega organismis.

Kuus soovitust, kuidas talveperioodil vaimset tervist hoida:

Eelmeelestatus
Oluline abi on sageli sellest, kuidas me millestki mõtleme. Kui suhtume negatiivse eelhoiakuga talve tulekusse („Juba on nii pime, varsti läheb veel pimedamaks“), mõjutab see ka toimetulekut. Selle asemel võiks mõelda positiivsemas võtmes: millised on need ainulaadsed tegevused, mida just talvel teha saab? Milleks tekib talvel rohkem võimalusi ja aega?

Toitumine
Loomulikult mõjutab toit igapäevast enesetunnet ning meeleolu. Enam võiks tarbida serotoniinitaset tõstvaid toiduaineid, nagu kalkuniliha, kodujuust, päevalilleseemned, ananass, tofu, spinat, banaan. Näksimispausi ajal võiks eelistada seemneid, rosinaid või banaani. Talvel on populaarne tarvitada ka talvemaitseid, nagu kaneeli, ingverit ja kakaod, mis samuti on tuju tõstva mõjuga. Koos spetsialistiga võib leida hea lahenduse toidulisandite tarvitamisel, millest enamlevinud soovitused on igapäevase D-vitamiini koguse suurendamine ning magneesiumi tarvitamine.

Aktiivne eluviis
Ka rohkem liikumise harrastamist pole väga uudne soovitus, et talvehooajal hakkama saada. Uuringud on näidanud, et positiivselt mõjub vähemalt 20 minutit jalutamist päevas.

Värske õhk ja päevavalguse kasutamine
Tasub võtta päevavalgusest maksimumi. Selleks võiks avada sageli aknaid, kasutada võimalust, et minna päevasel valgemal ajal õue ning teha väike hingamisharjutus, enne kui tuppa tagasi minna.

Meeleolu, une jälgimine
Abi võib olla ka meeleolu ja üldise enesetunde jälgimisest, näiteks päevikus või mõne mobiilirakenduse abil. Võiks kujuneda igaõhtuseks tavaks üles märkida, kuidas päev läks, millised tegevused meeleolu tõstsid, millised sündmused tuju halvemaks muutsid, kuidas oli üldine energiatase. Selline jälgimine võib osutuda kasulikuks kahel põhjusel: pikemaajaline jälgimine võimaldab märgata meeleolu mõjutavaid asju (näiteks halb uni või sõbra kuri e-kiri), teiseks võimaldab asjade ülesmärkimine iseenesest aega maha võtta. Lihtsalt istumine ja asjade mõtestamine võib pakkuda head võimalust, et enda jaoks enam aega võtta.

Enese eest hoolitsemine
Eks enese eest hoolitsemine on igal aastaajal tähtis, kuid keerulistel aegadel tuleks teadlikult võtta aega, et enda eest hoolitseda. See tähendab kavandada teadlikult tegevusi, mis aitavad üldist heaolu tõsta, ei mõju kahjulikult endale ega teistele ning aitab ennast rohkem armastada.

Kasulikke soovitusi meeleolu parandamiseks pakub Peaasi.ee loodud meeleolu parandamise e-kursus, mis on tänu Coca-Cola toetusele tasuta kuni 30-aastastele.

Kommentaarid puuduvad