Ukraina sõda on kahekordistanud psühholoogide visiite

Ukraina sõda on kahekordistanud psühholoogide visiite
Foto: Scanpix

Ukraina sõda on hüppeliselt kasvatanud Eesti inimeste hulka, kes kasutavad tööandja ravikindlustust selleks, et mitte ootama jääda riigi ravijärjekorda, vaid pääseda kiiresti psühholoogi vastuvõtule, selgub ERGO kindlustuse andmetest.

Eesti suurima kindlustusseltsi statistika näitab, et viimase kahe aasta jooksul on toimunud kaks olulist hüpet, kus inimeste nõudlus vaimse tervise toe vastu on kahekordistunud. Esimene koroonakriisi alguses kaks aastat tagasi ja teine Ukraina sõja kolmandal nädalal, kui ERGO partneritest psühholoogid tajusid uut järsku abiotsijate kasvu. Sinna vahele mahub veel eelmine suvi, kui ERGO kaotas seda soovivatele klientidele vajaduse saatekirja järele, mis tegi arsti juurde mineku mugavamaks. Seda võimalust hakati rohkem kasutama.

„Praeguse Ukraina sõja olukorras tundub ainuõige meie mullune otsus anda klientidele võimalus minna arsti juurde ilma perearsti saatekirjata, sest inimesed vajavad kiiret abi,“ ütles ERGO ravikindlustuse riskijuht Janika Lüüs-Likk. „Me panime tähele, et perearstile ei taheta oma vaimsetest muredest rääkida ja sageli jääb seetõttu abi otsimise protsess venima. Saatekirja nõude kaotamine tõi aga professionaalse abi palju lähemale ja inimesed olid ka altimad abi otsima.“

Psühholoogi ja psühhiaatri juurde saavad lühikese ooteajaga minna kõik ERGO kliendid, kellele on ravikindlustuse teinud nende tööandja. Nagu statistika näitab kasutatakse seda võimalust järjest enam – 3-4 klienti päevas.

Sõjast põhjustatud hirmude ja murede kõrval on peamised põhjused psühholoogi juurde pöördumisel probleemid enesehinnanguga, peresuhetega, üle töötamisega ja liigse nõudlikkusega iseenda suhtes. „Koroona tõttu on kodukontoritest ja netikoosolekutest saanud pealtnäha lihtne rutiin. Teisalt on see aga meie inimesed ära kurnanud, sest nüüd nad on justkui kogu aeg tööl ja tööpäevad ei kesta seetõttu enam 8 tundi,“ lausus Lüüs-Likk.

Üks ka sõjaga seotud ja järjest kasvav vaimsete probleemi allikas on katkematu uudiste jälgimine ja infoväljas olemine. „Uuringute järgi võib pidevalt traumeerivate sündmuste jälgijal kujuneda samaväärne või isegi hullem trauma kui sündmuses kohapeal oleval inimesel,“ lisas ta.

Eesti tervisenõustamise veebiplatvormi MinuDoc vaimse tervise juhi Helina Harro sõnul avalduvad õhus olevad pinged ja kriisid teenuse mõistes mõningase viivitusega. „Esmalt üritavad inimesed ise oma mõtetega toime tulla, millele järgneb inimese enda otsus abi otsida ja seejärel reaalselt arstiabini jõudmine. Meie saame rääkida mingi konkreetse sündmuse mõjust alles mõnenädalase viivitusega,“ sõnas Harro.

Jaanuari lõpu – veebruari alguse perioodi nimetavad psühholoogid lausa nutunädalateks. See hetk on Harro sõnul kujunenud omamoodi murdepunktiks, mil kõik kasvab ootamatult üle pea. „Väsimus, ülim kurnatus ja vitamiinipuudus. See on periood, mil meie silm näeb kõige rohkem pisaraid,“ lisas ta.

Millal on aga õige aeg abi otsida? Harro sõnul on see väga individuaalne ja hoiatavad märgid on kõigil erinevad. „Ennekõike tuleb ennast ja endaga toimuvaid muutusi tähele panna. Kas ma olen viimasel ajal närvilisem? Emotsionaalsem? Vihasem? Kas see mõjutab minu lähedasi? Seejärel tuleb endaga aru pidada, kas ma saan ise midagi teha, et tasakaalu taastada või vajadusel lähedasega nõu pidada. Vahel aitab ka oma harjumuste muutmine – toitumise jälgimine ja liikumisaktiivsuse suurendamine. Kui lahendusi ei paista, siis tasub pöörduda professionaali poole, kes oskab tõestatud tehnikate ja võtetega olukorrale lahendusi pakkuda,“ selgitas Harro ja pani südamele, et õigel ajal abi otsimine võib päästa suurematest terviseprobleemidest.

Kommentaarid puuduvad