Üllatav või mitte? Uuring paljastab, mis rikub enim meie inimeste tervist ja suhteid

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus tellis uuringu, mis viidi läbi tuhande osaleja seas. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, mis tekitab inimestes enim stressi. Naljaga pooleks võib öelda, et üllatust ei sündinud, sest kurjajuur on meile juba ammusest ajast kõigile tuttav – raha.

"TV3 uudised" vahendab, et uuringu järgi leiab 58% vastanutest, et argiselt on just raha peamine põhjus, miks tumedad pilved pea kohale tekivad. See number on nelja aastaga kasvanud 11%. COVID-19 pandeemia tõttu meie mällu sööbinud 2020. aasta oligi viimane kord enne tänavust, kui Swedbanki palvel sama küsitlus läbi viidi.

„2020 [aastal] oli päris suur mure inimeste tervise pärast ja lähedaste pärast, kuigi ka siis oli raha ja töö number üks, number kaks. Nelja aastaga on raha palju olulisemaks mureallikaks muutunud. 58% lausa mainib seda ja töö on jäänud enam-vähem samale tasemele. Küll aga mure lähedaste ja tervise pärast on vähenenud, mis on ka loogiline,“ ütles Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.

Tuhandest inimesest kaheksa protsenti väitis, et nende elu on täiesti stressivaba. Ülemiste Keskuse ees rahvaküsitlust tehes jäi mulje, et osa nendest kaheksast protsendist sattus ka TV3 kaamera ette.

Raha pärast põdejate profiili püramiidi tipu moodustavad noored, madala hariduse ja sissetulekuga kodanikud ning lastega pered. Eurode vähesusest mõeldakse valdavalt iga päev või siis nädala kestel mitu korda. Ühtlasi ilmneb, et paljud stressi tundvad inimesed kipuvad enda olukorda halvendama mõtlematu kulutamisega.

„Noored kulutavad rohkem ja nad kulutavad ka mõtlematult. Kui neil tekib stress, et raha ei ole, siis tihti tehakse selliseid ebaratsionaalseid otsuseid. Me näeme ka seda, et madala sissetulekuga, kui palgapäev on, siis tihti tehakse ebaratsionaalseid otsuseid, sellepärast et sa tahad endale ka seda tunnet, et ma saan seda asja endale lubada,“ lisas Jääger.

Milliste meetmetega leida säärases ängistavas situatsioonis lahendusi? Swedbanki kogutud andmed peegeldavad, et ühel hetkel hakkab pinge mõjutama tervist, produktiivsust ning suhteid lähedaste ja töökaaslastega.

Mari-Liis Jääger soovitab veel lisaks suhelda spetsialistidega ja kaardistada enda seisund kasvõi paberil, et saada asjadest parem ülevaade. „Kindlasti on suureks abiks meelerahufond. Ma tean, et paljud inimesed on öelnud, et neil ei ole seda raha, et kõrvale panna. Aga alustadagi kasvõi kümnest eurost kord kuus, kui palk tuleb. Et panna see väike rahagi kõrvale, sest see tõesti tekitab sulle seda meelerahu.“

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.