Õpetajad lahkuvad massiliselt koolist: mahu suurenemine paneb küsima, kui palju ma veel jaksan

Massiline õpetajate töölt lahkumine on toonud kaasa olukorra, kus iga õppeaasta eel on üle riigi puudu ligikaudu tuhat haridusvaldkonna töötajat. Veel augustis otsis augustis töötajaid iga teine kool. Mis on aga tekitanud katastroofi, mis võib tõsisesse ohtu panna riigi üldhariduse kättesaadavuse? Paljuski annab vastust väikene palk, stressirikas töö ning suur töökoormus.

“Aastalt aastale on nõudmised läinud suuremaks. Kas see on siis õppekava mahu suurenemine, kaasav haridus, vot selline mahu suurenemine panebki küsimuse, kui palju ma veel jaksan. Samas kui jälgitakse pingsalt vabariigi valitsuse otsuseid, et kui juba anti lootust, et õpetajate töötasu tõuseb kvalifitseeritud tööjõu puhul. Ja nüüd äkki, nagu öeldakse, et näpuotsatäis anname teile, siis tekib endal küsimus, et äkki on kusagil palju parem,” ütles Nõmme gümnaasiumi keemia õpetaja Andero Vaarik.

Kvalifitseeritud tööjõuna on õpetajad hinnatud ka teistes valdkondades, kus palgad on suuremad ning tööstressi vähem. Paljud matemaatikud näiteks lähevad tööle IT-valdkonda, keemikud laboritesse jne. Ära läinud õpetajate asemele uusi leida on aga äärmiselt keeruline ülesanne.

“Väga keeruline on leida päriselt väga-väga häid õpetajaid, kes oleksid kogenud ja klassi ees kohe ilma abita hakkama saaksid. Kui konkurss üles panna, siis üks inimene kandideerib, kaks inimest kandideerib…on matemaatikaõpetajate ja loodusainete õpetajate konkursse, kus ei kandideeri ühtegi inimest,” ütles Jüri gümnaasiumi direktor Liina Altroff.

Arenguseire Keskuse värske raporti kohaselt kasvas eelmise kolme aasta jooksul igal aastal töölt lahkujate määr rohkem kui 30%, neist ligi 80% olid parimas tööeas õpetajad. Ei mindud mitte pensionile, vaid lihtsalt teise valdkonda. Tegemist on jsutkui doominoefektiga, kuna mida rohkem õpetajaid lahkub, seda suurem koormus lasub teistele töötajatele.

“Viimane variant on siis selline, et sul ei olegi kvalifikatsiooniga õpetajat õpilaste ette panna. Mis sa siis teed? Siis ongi jutumärkides inimene tänavalt ja milline on tema teoreetilised baasteadmised?” küsis Andero Vaarik.

Jüri gümnaasiumi koolijuhi sõnul on tehtud aastaid tööd, et pakkuda õpetajatele riigilt pidevalt lubatud palgalisa asemel vähemalt peresõbralikku keskkonda ja vaimse tervise toetust läbipõlemise vältimiseks. Kool saab teha vaid nii palju ja edasine on riigi kätes.

“Kuidagi jääb vahel kõlama, et koolijuht või koolijuhid justkui on hästi palju vastutavad selle eest, et õpetajad tahavad koolist ära minna. Aga kui paljusid haiglajuhte süüdistatakse selles, et arste Eestis ei ole? Õpetajatega on ju täpselt samamoodi. Minu koolis võib ju olla väga hea töökeskkond ja teistes ka, aga ega õpetajaid juurde ei tule, kui neil palk on selline nagu ta on,” ütles Liina Altroff.

Järgmiste nädalate jooksul on riikliku lepitaja juures ühe laua taga ka haridusministeerium ja Eesti Haridustöötajate Liit, et püüda palgatülis kompromissi leida.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot TV3 uudiste kohta saab SIIT.