Mis saab edasi? Eelarvekärped toovad endaga kaasa kehvemas korras sõiduteed

"See aasta oli rekordmadal aasta teederahastamise seisukohast," sõnas taristuminister Vladimir Svet "TV3 uudistele". "Umbes 153 miljonit oli see summa ja edasi on meil vaja igaljuhul seda kasvatada." Sveti sõnul on ta Taristuehitajate Liiduga täpselt samal meelel: kui me tahame, et teed oleksid turvalised, areneksid või vähemalt jääksid samale tasemel, siis sellest rahast ei piisa. 

Esialgsete plaanide kohaselt peaks see summa olema järgmisel aastal suurusjärgus 170 miljonit eurot. See on kõik, mis sektorisse paisatakse. Positiivne on see, et valitsusel on kokkulepitud 100 miljoni eurone lisa kolme aasta jooksul kahe objekti toetamiseks.

"Ega väga detailset infot veel tulevast eelarvest ja eelarvestrateegiast välja lugeda on suht raske," sõnas Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuht Tarmo Trei. "Aga nii palju oli sealt aru saada, mis teehoidu puudutab, et võrreldes kehtiva olukorraga teehoiu rahastamine natuke väheneb tuleval aastal ja seda eelkõige kuuldavasti tee hoolde poolelt."

Seda kinnitab ka minister. See toob omakorda kaasa vähem teepervede niitmist, liiklusmärke, teekatte märgistust ja tee aukude lappimist. Teehoiu realt kaob 3,5 miljonit eurot. Üks on aga selge - tulevikus võib see tähendada seda, et meil hakkavad teeseisundinõuded vähenema, mis tähendab ka libedamaid teid. 

"Ilmselt me peame järgmisel aastal hakkama üle vaatama teeseisundinõuded," tõdes taristuminister Svet. "Vaatama, kuidas selles jätkuvas kärpe olukorras edasi saaksime oma eelarvega hakkama."

Aastaid on võideldud selle nimel, et talvised teed oleks ohutud. Nüüd aga näiteks kahe tunni asemel peab sahk teele tulema kolme tunniga. Teehoiukava peaks valima selle aasta hilissügisel.

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!