Reklaam sulgub sekundi pärast

Kuidas erivajadustega inimeste igapäevaelu kergemaks teha? Näiteks viipekeelt õppides

Tervis on inimesele üks tähtsamaid varandusi. Palju on aga neid, kellel näiteks üks või teine meel ei tööta nii, nagu peaks. Erivajadustega inimesed on tähtis osa meie ühiskonnast, kes võitlevad iga päev uute väljakutsetega. "TV3 uudised" vahendab küsimusi ja murekohti, millega nad igapäevaelus kokku puutuvad. Samuti võimalusi viipekeele õppimiseks.

Kas oled mõelnud, kui kerge või raske on tegelikult õppida viipekeelt? Kord nädalas toimub viipekeele kursus, mida võib iga soovija õppima tulla. Just nimelt selleks, et kurtidele inimestele ligipääsetavam elukeskkond luua.

Kristi sündis luuljana, kuid umbes 6-aastaselt hakkas tal kuulmine sagedate kõrvapõletike tõttu langema. Teismelisena jäi naine kurdiks. Kristi pani enda erivajaduse enda jaoks tööle ning õppis filoloogiks, kus on palju vaja just nägemis-, mitte kuulmismeelt. Kristi elas aastaid kurdina, kuni ülikooliajal sai ta Eestis esimeste seas kuulmisimplantaadi. "Ikkagi seda kuulmist ei saa, mis sündides oli, aga nii palju kuulmist saab, et elus hakkama saada," ütles MTÜ THINK Eesti koolitusjuht Kristi Kallaste. Eestis on ligi 20% elanikkonnast kuulmislangusega, igapäevaelus toimetulemiseks on vaegkuuljatele mitmeid abivahendeid.

Erivajadustega inimeste kohta uurides kohtus TV3 reporter ka Christeliga, kellel oli üheksanda klassi lõpus põhikooli lõpueksamite kirjutamisega raskusi ning sellest ajast alates hakkas tema nägemine halvenema. 34-aastane Kristjan näeb praegu natukene vaid vasaku silmaga. "Nägemine on ikkagi niisugune väga kõikuv, et vahel mingit väikest kirja näha. Aga vahel, kui ma seisan mingi suure maja, kõrval, siis ma seda maja ei näe," ütles MTÜ Pane oma meeled proovile asutaja Christel Sogenbits.

Christel on loonud mittetulundusühingu "Pane oma meeled proovile", kus saab proovida erinevate erivajadustega toimetulemist. "Erinevaid prille proovides on tegelikult minu jaoks üllatav see, kui palju erinevaid variante on, kuidas inimesed näha või siis mitte näha võivad. Siin on täiesti udususes, täpid, ainult nähakse mingit väikest osa," ütles TV3 reporter Marie Metsur. Vaegnägemine aga ei tähenda sugugi seda, et ei saaks olla osa ühiskonnast. Internetis surfamiseks või telefoni kasutamiseks on olemas vastavad abiprogrammid.

Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt on Eestis pea 190 000 puudega inimest, kes igapäevaselt erivajadustega inimeste ligipääsetavusest võitlevad.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot TV3 uudiste kohta saab SIIT.

Kommentaarid puuduvad