Erakondade soovid on seinast seina: valimisõiguse küsimus tekitab endiselt palju segadust

Põhiseaduskomisjon pidi teisipäeval valima kahe idee vahel, kuidas edasi minna - kas nii nagu koalitsioon tahab ehk võtta valimisõigus Vene ja Valgevene kodanikelt või nagu Isamaa ja EKRE tahavad, et võtta ka hallipassiinimestelt ehk kodakonduseta isikutelt. Jäi peale nii, nagu koalitsioon tahab.

"Peamine erinevus on see, et koalitsiooni saadikud näevad, et kolmandate riikide kodanikud, eelkõige siis agressorriikide kodanikke silmas pidades tuleb hääleõigus ära võtta, aga kodakondsuseta isikute hääleõiguse eest koalitsiooni saadikud seisavad väga tugevalt ja soovivad seda lausa põlistada põhiseadusesse sisse kirjutades," sõnas Isamaa liige Helir-Valdor Seeder "TV3 uudistele".

EKRE jätaks valimisõiguse ainult kodanikele, kuid lepiks euroliidu kodanike valimisõigusega. Koosolekul rõhus EKRE esindaja Poolamets, et vastutasuks EKRE vastutulekule võiks ikkagi kaaluda kodakondsuseta inimeste hääleõiguse äravõtmisega, aga pettusid nagu isamaalasedki.

"See on ju ka läbirääkimiste ruum koalitsiooniga, sest me võiksime olla nagu riigikaitse asjades võimalikult suure konsensusega," tõdes EKRE liige Anti Poolamets. "Ehk see, et nad praegu ühe välja hääletasid, oli halb üllatus. Nad vähendasid meie läbirääkimisruumi ja ma ei teagi, mis sellest saab, et kas nad tõesti ei taha, et see asi läbi läheks?"

Opositsioonierakondadest oli Keskerakonna jaoks koosolek ette teada kaotus. Nende peamistelt valijatelt võetakse valimisõigus ära igas variandis. Kaamera ees muidugi ei väida ükski erakond, et jutt käib häältest, vaid mainitakse ainult demokraatiat. 

"Kui teatud osalt meie ühiskonnast võetakse valimisõigus, siis ega me näitamegi tegelikult ju ust väga paljudele inimestele, et te ei ole ühiskonna osa," sõnas Keskerakonna liige Lauri Laats. "Teil ei ole mitte mingisuguseid õigusi. Võite käia tööl, ainult makse maksta, aga kui te soovite näiteks kohalikul tasandil kaasa rääkida, mis te ühel või teisel viisil oma kodukohast saate korda teha, siis need õigused tahetakse ära võtta ja see on vale."

Nii minnakse edasi koalitsiooni plaaniga, et muudetakse põhiseadust kiirkorras ja valimisõigust kärbitakse. Seaduses ei saa rääkida agressorriikidest, seega sõnastus jääb, et valida saavad Eesti kodanikud, kodakonduseta isikud, euroliidu ja NATO riikide kodanikud.

"Jah, selles mõttes, et mõned riigi tõesti, kes ei ole meie vaenlased, võiks öelda, et on isegi liitlased (näiteks Jaapan, Austraalia), nende kodanikud, kes siin alaliselt elavad tõepoolest ei saa hääletada kohalikel valimistel. Ma pean küll mainima seda, et see number on väike. See tabel on olemas ja need kõik numbrid on kahekohalised. Mõne riigi puhul isegi ühekohalised. Kahjuks selle jaoks, et põhiseadusesse kirjutada võimalikult täpselt, kes saavad valida, siis nende hääleõigus sellega kaob," sõnas põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras.

Reformierakond võtaks valimisõiguse ka kodakonduseta inimestelt, aga koalitsiooni kompromiss seda ei võimaldanud, sest sotsiaaldemokraadid on vastu. Selleks valmistuvad sotsiaaldemokraadid eraldi eelnõu ettevalmistamisega, mis võimaldaks valijaks registreerida neil, kes kinnitavad, et ei ole Eestile ohtlikud ja austavad siinset korda.

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!