AI üle inimaju? Tehisintellekt kukutas Saaremaa gümnasisti eksklikult eksamil läbi

Gümnaasiumi lõpueksamid toimuvad alati kindla kontrolli all: läheduses ei tohi olla mitte ühtegi nutiseadet ning eksaminante jälgivad valvsa pilguga nii kooli personal kui ka välisvaatlejad. Sellegipoolest jõudis Haridus- ja Noorteameti lauale sellel aastal esimene juhtum, kus õpilast kahtlustati tehisintellekti kasutamises. Seejuures toetuti ise vabavaras olevatele tehisintellekti tuvastusprogrammidele.

„Lihtsalt väga kurb kaasus, kus usaldatakse rohkem tehnoloogiat – millest tegelikult aru ei saada – kui inimesi. Me ju kõik teame, et kooli lõpetamine, koolis käimine, eksamite tegemine on noorele inimesele väga suur stress. Ja veel kui öelda inimesele, et sa oled petis ja loomevaras, nagu seal otsuses kasutati, see on ikka väga hirmus ja sa ju mõne aja elad teadmises, et sa ei lõpeta,“ kommenteeris vandeadvokaat ja õpilase esindaja Maarja Pild.

Haridus- ja Noorteamet (Harno) toonitab siiski, et eksameid kontrollivad päris inimesed, mitte masinad. Arvutiprogrammid võeti appi alles täiendavaks kontrolliks.

„Meie hindajad eksamitööde hindamise käigus avastasid vastuolusid eksamitöö erinevate osade vahel ja iga kord, kui on sellised vastuolud või tekivad mingisugusedki kahtlused, siis on meie kohus seda teemat vaadata ja juurelda,“ ütles Harno õppe kvaliteedi osakonna riigikeele ja võõrkeelte hindamise juht Auli Udde.

„Kas siis väita, et inimene tuvastas, et on kasutatud tehisaru? See ei ole mitte kuidagi loogiline. Ja veel üks küsimus: kas kontrolliti kõiki eksamitöid selliselt, et kui üks osa oli tehtud pisut paremini, võib-olla keeletase kõrgemalt, siis neile anti null? Ma arvan, et see vastus on „ei“ ja selline argument kõlab tagantjärgi otsitud õigustusena,“ ütles Pild.

Tänaseks on erimeelsused õnneks lahendatud. Apellatsioonikomisjon vaatas üle kõik põhjendused ning väljastas õpilasele uue eksamitulemuse, mis tähendab, et ta sai kooli lõpetada nii nagu planeeritud.

"Ega Haridus- ja Noorteameti eesmärk ei ole siis otsida neid, kes eksamikorrast kõrvale hiilivad. Meie eesmärk on ikkagi see, et kõikidel lõpetajatel oleksid võimalikult võrdsed tingimused eksamite sooritamiseks ja siis ka oma tuleviku haridustee jätkamiseks,“ põhjendas Udde.

Riiklikke lõpueksameid sooritas tänavu pea 11 000 gümnasisti. Vaideid on kokku esitatud veidi alla 200. Tehisaruga seotud juhtumeid oli sellel aastal kaks. Apellatsiooni esitamise õigus on igal eksaminandil ning selle tähtaeg kukkus kolmapäeva südaööl.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.