Agressorriikide kodanikud pahandavad: me soovime valida igal juhul!

Viimased Riigikogu valimised näitasid, et piirkondades, kus elab rohkem Venemaa ja Valgevene kodanikke, toetatakse rohkem ka venemeelseid kandidaate. Taas on kerkinud küsimus, kas ja kuidas saaks Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse ära võtta. "TV3 uudised" käisid uurimas, mida arvavad asjast mitte-eesti kodanikest inimesed ise.

"Me oleme selle poolt, et valimistel osaleda. Meil on elukoht siin, meie lapsed on siin sündinud, lapselapsed muidugi. Me soovime valida igal juhul," tõdesid kaks sõbrannat Ljudmilla ja Ljudmilla. "Ikka me oleme ju valinud koguaeg. Miks seda muuta? Me oleme kogu aeg valinud, ka need, kellel on hall pass (vene kodakondsus). Mul on juba tütar 51-aastane, ta on siin sündinud, on lapselapsed. Muidugi tahame valida."

Üks proua aga tõdes, et tema ei arva asjast midagi. "Lihtsalt suur jama!" Sergei aga leidis, et tegemist on väga vale asjaga. "Nad ju elavad siin, neil on alaline elukoht siin. Mõned elavad siin juba 90 aastat, 50 aastat. Mida siin vaielda."

Aleksander ja Nadeźda aga sõnasid, et neid ei pane väga valimisõiguse piiramine muretsema. Nemad on pärit Sillamäelt. "No kujutage ette, kes siis Sillamäel valima läheb, kui jääb ära umbes 40% valijatest. Seega nii umbes 1500 inimest otsustab 12 000 elanikuga linna saatuse. See ei ole õige. Sellistes linnades nagu Narva ja Sillamäe, see õige ei ole. Aga tervikuna ma leian, et valimistel peavad osalema kodanikud, just selle riigi territooriumil, kus nad asuvad."

Eesti poliitikud on aga ühel meelel - agressorriigi kodanikud ei tohi 11 kuu pärast järgmistel kohaliku omavalitsuse valimistel hääletada. Ühtne seisukoht tähendab põhiseaduse muutmist, milleks on kolm kuud aega. Ainsana on valimisõiguse äravõtmisele täielikult vastu Keskerakond.

"Eestis otsustavad asju Eesti kodanikud, aga nagu ma ütlesin, on see kompromiss selleks, et erinevad fraktsioonid tuleks kokku, et meil oleks hääled, sest siin peab olema väga suur häälte ülekaal, et see muutus läbi viia," sõnas peaminister Kristen Michal.

"Võtame agressorriikide kodanikelt valimisõiguse ära, selles on siin majas enamus inimesi poolt. Nüüd ongi küsimus see, et kuidas me täpselt edasi liigume. Meil on komisjonis kolm kuud aega, et seda arutada, kaasata põhiseaduse assamblee liikmeid ja eksperte ning seda sõnastust sealt täpselt kirja panna ja vaadata, kuidas me seda täpselt teha saame," sõnas Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Terras.

Põhiseaduse muudatus tuleb riigikogus vastu võtta hiljemalt järgmise aasta märtsis. Järgmised kohalikud valimised toimuvad 2025. aasta 19. oktoobril.

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!