47-aastane sportlik Eesti mees sai ootamatult insuldi: ma polnud mitte kunagi olnud haige

Teisipäeval oli rahvusvaheline insuldipäev. Maailmas tabab see raske haigus kedagi iga kolme sekundi tagant ning Eestis puudutab see igal aastal umbes kolme tuhandet inimest. Seejuures ei küsi insult ka patsiendi vanust. Sama haigus tabas üheksa aastat tagasi ka Avo Heina.

Avo Hein on üks nendest inimestest, kelle jaoks tuli insult kui välk selgest taevast. Veel üheksa aastat tagasi tegeles ta aktiivselt rattaspordiga ning oli täie tervise juures. Ühel saatuslikul päeval, rutiinse rattatrenni käigus lõhkes tema peas aga veresoon. Sellel hetkel ei osanud ta kahtlustadagi, et tegemist on insuldiga.

"Ma sain aru, et ma lainetan. Järgmisel hetkel kukkus mul käsi lenksu küljest lahti," tõdes Avo "TV3 uudistele". Siiski aga jätkas mees oma trenni. Neil oli oma grupiga kokku lepitud üks koht, kus teisi järgi oodata. Kuna Avo oli esimene, siis peatus ta üks hetk ja jäi teisi järgi ootama. "Istusin kraavi ja siis ma mäletan, et midagi on vist valesti. Kogu vasak külg surises. Mul polnud valus. Ega ma ei osanud mõelda, et mul on mingi jama lahti, sest ma polnud mitte kunagi olnud haige," sõnas insuldipatsient.

Järgmiseks hetkeks oli Avo kaotanud juba kõnevõime ning tema vasak külg oli silmnähtavalt halvatud. Kiirabi saabudes sai kiirelt selgeks, et tegemist on insuldiga. Toona oli ta vaid 47-aastane.

Täna, veidi rohkem kui 9 aastat hiljem, on Avo vasak keha pool endiselt osaliselt halvatud ning ta käib regulaarselt taastusravis.

Igal aastal satub insuldiga haiglasse umbes 3000 inimest. Ida-Tallinna neuroloogiakeskuse juhataja Inga Samarüütli sõnul on tegemist haigusega, mida 100% ennetada pole võimalik. Kuigi riskiteguritel on oma roll, pole kaitsud mitte keegi, mistõttu tuleks regulaarselt kontrollida nii oma veresuhkrut kui ka vererõhku.

"See võib tabada igaühte ja see võib tabada iga hetk," sõnas dr Samarüütel. Siiski aga tõdes ta, et rohkem tabab see vanemaid inimesi ning neid, kellel on kroonilised haigused ning just veresoonkonna haiguseid.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Närvikliiniku kliinilise neuroloogia professor dr Janika Kõivu sõnul on insuldi puhul riskitegurid seotud eluviisiga. "Need on need, mida inimene muuta saab - tuleb suitsetamisest loobuda, võimalikult vähe alkoholi tarvitada ja põhiline, mis tänapäeval on, on see istuv eluviis. See on suur epideemia praegu ja öeldakse, et nagu uus suitsetamine," tõdes naine.

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!