TV3 uudised: kunstnikud loodavad oksjoniga 700 000 eurot tagasi teenida

Maikuus langes Eesti Kunstnike Liit kelmide ohvriks, kes tinistasid liidu pearaamatupidajalt välja ligi 700 000 eurot, mis oli mõeldud kunstnike palkadeks ja toetusteks. Nüüd püütakse tekkinud kahju leevendada toetusoksjoniga, millele pannakse välja 162 Eesti kunstnike teost. ARS-i kunstilinnakus avatud näitusel saab kõiki oksjonile tulevaid töid näha ning juba on võimalik ka pakkumisi teha.

Pettuse avastamise järel tuli Eesti Kunstnike Liidul kiiresti mõelda, kuidas tekkinud olukorraga edasi minna. Liidu presidendi Maarin Ektermanni sõnul jõudis info juhtunust temani järk-järgult ning peagi tuli tegeleda juba väga suure rahalise kahjuga.

Esialgu ei olnud selge, milline saab olema liidu edasine tegevus või kuidas tekkinud puudujääki leevendada. Ühe võimalusena hakati kaaluma toetusoksjonit, mis tooks kunstnikud ja nende teosed ühise eesmärgi nimel kokku.

EKL-i asepresidendi Tüüne-Kristin Vaikla sõnul sai oksjoni puhul oluliseks just selle mitmekesisus. Väljapanekul kohtuvad erinevad põlvkonnad, tehnikad ja kunstnikud – nii klassikud kui ka tänapäeval tegutsevad autorid.

„See, kuidas edasi minna, ei olnud üldse alguses nii selge. Mõtteid oli väga erinevaid ja lõpuks jõudsime selleni, et võiksime kokku panna oksjoni, kus oleks teoseid väga erinevates tehnikates,“ ütles Vaikla.

Tema sõnul on näitusel ka töid, mida võib pidada Eesti kunstimaastikul tõelisteks pärliteks. Oksjon ei ole seega ainult võimalus liidule raha koguda, vaid ka viis tuua kunst inimestele lähemale.

Seda rõhutab ka Eesti Kunstnike Liidu volikogu liige Jaanus Samma, kes valikut tutvustades toob esile nii tuntud autoreid kui ka neid, kelle looming väärib suuremat tähelepanu. Samma sõnul tasub näitusel ringi vaadata avatud pilguga, sest valikus on väga erinevaid kunstnikke ja teoseid.

„Ma mõtlesin, et võiks rääkida ka nendest töödest, mida inimesed võib-olla kohe ei märka, aga kus on tegelikult väga palju head kunsti. Siin on päris tõsiseid pärleid,“ sõnas Samma.

Tema sõnul on valikus ka nooremaid autoreid, kelle loomingut tasub edaspidi jälgida. Nii võib oksjonilt leida teoseid, mis on juba kunstimaailmas tuntud, aga ka selliseid, mille autor alles oma kohta Eesti kunstipildis kujundab.

Oksjonil on kokku 162 teost ning nende alghinnad on erinevad, et kunstihuvilistel oleks võimalik valida endale sobiva hinnaklassiga töö. Galerist, kunstikollektsionäär ja nüüdiskunsti populariseerija Reigo Kuivjõgi sõnul ei ole eesmärk korraldada oksjonit ainult neile, kes juba kunstiga aktiivselt kokku puutuvad.

„Alghinnad on pandud nii, et kunstini jõuaks võimalikult suur hulk inimesi. See annab võimaluse ka neil, kes võib-olla varem ei ole endale kunsti ostmist üldse mõelnud, oksjonil kaasa lüüa,“ ütles Kuivjõgi.

Kuivjõgi sõnul on oksjonikeskkonnas esimestel päevadel olnud huvi olemas ning pakkumisi on tehtud mitmetele töödele. Tema hinnangul näitab see, et kunstil on koht ka sellises keerulises olukorras, kus ühe organisatsiooni eesmärk on koguda raha enda tegevuse jätkamiseks.

Kõigi 162 teosega saab tutvuda ARS-i kunstilinnakus ning pakkumisi teha Eesti Kunsti Oksjonite veebikeskkonnas. Näitusega kaasnevad ka tasuta ringkäigud, mida viivad läbi kunstnikud, kunstiajaloolased ja kuraatorid.

Oksjon ei tähenda aga ainult teose ostmist. Tüüne-Kristin Vaikla sõnul annab kunstiteos uuele omanikule võimaluse midagi enda ümber muuta – tuua koju või tööruumi midagi, millel on oma lugu ja tähendus.

„Iga ruum, kuhu kunstiteos satub, muutub. Ja kui see teos sealt kunagi ära võtta, siis on tunda, kuidas kogu ruum on muutunud,“ sõnas Vaikla.

Nii loodab Eesti Kunstnike Liit maikuise kelmuse järel tekkinud kahju leevendada ning samal ajal tuua inimesed Eesti kunstile lähemale. 162 teost on nüüd publikule nähtavad ja igaüks neist võib leida endale uue omaniku – ning anda samal ajal oma panuse sellesse, et Eesti kunstielu saaks pärast suurt tagasilööki edasi minna.