"Ma ei suuda ennast tema filmidesse alati emotsionaalselt investeerida. Ta ei suuda mulle tegelikult hinge minna," väljendab tuntud filmiajakirjanik ja -kriitik Tristan Priimägi pettumust, rääkides juuli lõpus kinodesse jõudnud Christopher Nolani kassahitist "Oppenheimer". Tuumaretoorika on seoses Ukrainas toimuva sõjaga taaskord päevakorda kerkinud, kuid filmikriitik Priimägi hinnangul ei ole see sootuks ainuke ega ka peamine aspekt, mis seisab tuumapommi sünniloost kõneleva "Oppenheimeri" edukuse taga: "Olgem ausad, et "Oppenheimer" on praegu nii tugevalt pildil tänu edukale turunduskampaaniale." ""Tenetit", millega on see film minu hinnangul võrreldav, ei saatnud kõige suurem edu," lisab Priimägi. Ta selgitab, et "Teneti" plussiks oli siiski asjaolu, et tegemist oli tol ajal peaaegu ainukese kinodes jooksva suurfilmiga. "Usun, et "Oppenheimerit" aitas pildil hoida reklaam," kinnitab ta. "Oppenheimer" jättis Priimägi kokkuvõttes külmaks. "Hindan Nolanit väga kõrgelt kui meisterlikku konstrueerijat ja mulle meeldib grandioossus tema plaanides. Ta on üks väheseid tipp-režissööre, kes teeb originaalkäsikirjadel põhinevaid kassafilme," räägib Priimägi. "Kõige selle juures on mul tihti probleeme tema kaugusega. Ma ei suuda ennast tema filmidesse alati emotsionaalselt investeerida. Ta ei suuda mulle tegelikult hinge minna. Sama probleem oli mul "Dunkirki" ja "Interstellariga". Sama probleem on mul ka "Oppenheimeriga". Mind jätab ikkagi kokkuvõttes ("Openheimer") külmaks," loetleb Priimägi Nolani filmidega kaasnevad murekohti. Mida arvab tuntud filmikriitik ja kultuurilehe Sirp filmitoimetaja Tristan Priimägi "Oppenheimerist"? — FOTO: Aleksander Kelpman / Delfi Meedia Ta lisab, et "Oppenheimeri" puhul on probleeme ka teose ülesehitusega: "Kui filmi algus on märksa huvitavam, siis viimase kolmandiku lõputu kohtuprotsess ei ole dramaturgiliselt väga hea." Priimägi sõnul kulutatakse palju energiat, et Robert Dawney juuniori kehastatava tegelaskuju abil loosse suur pööre tuua, aga tulemus ei ole suurt vaeva väärt. "Kogu (senaator Joseph) McCarthy asja ja toonast tagakiusamist oleme filmides nii palju näinud, et mind see väga ei huvita. Muidugi ei ole ma ka juut ega kommunist, seetõttu on mu empaatiavõime võib-olla mingil määral piiratud, aga minu arust on see maha magatud võimalus teha originaalsel teemal tugev film," kirjeldab Priimägi. "Kus on naised," küsib Priimägi. Priimägi hinnangul on "Oppenheimeri" peaosas üles astunud Cillian Murphy väärt tõepoolest suurt aplausi: "Cillian Murphy aadressil edastatud kiidukoor peaosalise kehastamise eest on põhjendatud. Ta mängib Oppenheimerit (tuumapommi loojat Robert J. Oppenheimerit) tõesti väga ägedalt." Režissöör Christopher Nolan ja "Oppenheimeri" peaosatäitja Cillian Murphy. — FOTO: MAJA SMIEJKOWSKA / Scanpix "Robert Dawney juunior on öelnud, et see on kõige olulisem film, milles ta on mänginud. See on selgelt kannustatud katsest kaugeneda Marvelist. Ma arvan, et "Oppenheimer" aitas sellele päris tugevalt kaasa juba seetõttu, et film on leidnud nii laia kajastust," lisab ta, rääkides "Oppenheimeris" silma paistnud säravamatest näitlejatest. Siiski valmistas Priimägile pettumust režissöör Nolani otsus mitte näidata "Oppenheimeris" sisukaid ja peensusteni välja arendatud naistegelasi. "Kus on naised," küsib Priimägi äkitselt. "See on küll õige, mida Nolani puhul on tihti räägitud, et naised on tema jaoks nagu mööbel. Sisulisi naistegelasi "Oppenheimeris" tegelikult ei olnud. Oli paar naist, kelle roll oli anda agentsus Oppenheimerile ja tegelikult olla justkui peegli funktsioonis." "Oppenheimeriga" samal päeval esilinastunud "Barbie" on Priimägi hinnangul märksa intrigeerivam linateos. "Minu jaoks "Barbie" on märksa uuenduslikum, mängulisem ja põnevam film. Kui nüüd intrigeerida, siis võiks ju mõelda nii, et "Barbie" on visuaalne väljendus sellest kuidas naisrežissöör maailma näeb ja "Oppenheimer" väljendab seda, kuidas meesrežissöör maailma näeb," sõnab Priimägi. Ta lisab, et "Barbie" on mänguline, kerge, originaalne, vaimukas ja "Oppenheimer" püüab kaevuda eksistentsiaalsetesse põhitõdedesse ilma huumorita ja läbi kannatuste. "Ma kindlasti ei paaritaks ega vastandaks neid filme. Paaritamise osas ma ütleks, et "Barbenheimer" on aasta kõige rõvedam sõna üldse. Selle sisulisus piirdub sellega, et kaks filmi tulid välja ühel kuupäeval. Nad on mõlemad muidugi autorifilmid, see on sarnasus, aga iga film peaks seisma enda eest." Christopher Nolani "Oppenheimerist" on ametlikult saanud enim tulu teeninud teise maailmasõja õhustikus toimuv film. Kolm tundi kestev eluloofilm tuumapommi leiutanud Robert J. Oppeheimerist on siiani sisse toonud rohkem kui 550 miljonit dollarit (üle 502 miljoni euro), vahendab The Independent. Cristopher Nolani linateoseid on võimalik vaadata Go3 teleteenuse vahendusel! Tühista Δ Kommenteeri Näita 2 kommentaari Peida kommentaarid Margus Kiis 3 aastat tagasi Oppenheimer on üllatavalt nõrk film nii kogenud režissöörilt. Pettumus. Suur osa filmist on 1954 aasta riigisaladuste loa komisjoni istung, mis peaks asendama kohtuprotsessi, sest Oppie ei pidanud kunagi kohtus käima. Aga ameeriklastele on kohtuistung ikka draama tipp. Aga draama pole niikuinii Nolani tugevam külg., igatahes pingutab kõvasti üle. Samas vaeslapse rollis on tuumapommi ehitamise ülipõnev protsess, mis on näidatud lühidalt ja hektilisena, visuaalselt üllatavalt nadina. Ainult esimene tuumakatsetus on efektne, kõik sellele eelnenu on pildiliselt uskumatult säästukas. Väga meeste ja meestevaheliste suhete film. Üks oluline naine on, Oppie bioloogist abikaasa Kikky, O’Neilli stiilis alkolembene dramaatiline daam. Samas Oppie kommunistist ja psühholoogist kallim Jean Tatlock on kujutatud pigem seksimaia (seksissteenid on filmis maailma kohmakaimad) karikatuurse nukukesena. Tulevikus seda filmi vaadates tekib kindlasti probleem, et kõik need kuulsad ameeriklaste traumad, eriti 1950ndate makkartism ning kommunismihirm jäävad järjest enam unustusse ja suur osa filmist on vaatajale lihtsalt arusaamatu. Vasta Tähenärija 3 aastat tagasi Robert DOwney jr. Mitte DAwney. Vasta Hääl kipub kähedaks? — FOTO: Istockphoto.com Sisuturundus Hääl kipub kähedaks? Niisuta häälepaelu! Kraapivat kurku ja kähedat häält ei pea taluma! — FOTO: Istockphoto.com Sisuturundus Kraapivat kurku ja kähedat häält ei pea taluma!
Margus Kiis 3 aastat tagasi Oppenheimer on üllatavalt nõrk film nii kogenud režissöörilt. Pettumus. Suur osa filmist on 1954 aasta riigisaladuste loa komisjoni istung, mis peaks asendama kohtuprotsessi, sest Oppie ei pidanud kunagi kohtus käima. Aga ameeriklastele on kohtuistung ikka draama tipp. Aga draama pole niikuinii Nolani tugevam külg., igatahes pingutab kõvasti üle. Samas vaeslapse rollis on tuumapommi ehitamise ülipõnev protsess, mis on näidatud lühidalt ja hektilisena, visuaalselt üllatavalt nadina. Ainult esimene tuumakatsetus on efektne, kõik sellele eelnenu on pildiliselt uskumatult säästukas. Väga meeste ja meestevaheliste suhete film. Üks oluline naine on, Oppie bioloogist abikaasa Kikky, O’Neilli stiilis alkolembene dramaatiline daam. Samas Oppie kommunistist ja psühholoogist kallim Jean Tatlock on kujutatud pigem seksimaia (seksissteenid on filmis maailma kohmakaimad) karikatuurse nukukesena. Tulevikus seda filmi vaadates tekib kindlasti probleem, et kõik need kuulsad ameeriklaste traumad, eriti 1950ndate makkartism ning kommunismihirm jäävad järjest enam unustusse ja suur osa filmist on vaatajale lihtsalt arusaamatu. Vasta
Kraapivat kurku ja kähedat häält ei pea taluma! — FOTO: Istockphoto.com Sisuturundus Kraapivat kurku ja kähedat häält ei pea taluma!
TV3 uudised: poolsada politseinikku kontrollis Tartus noori 24.10.2026 Tartus toimus möödunud öösel suur politseireid, kus kontrolliti peamiselt noori. Fookuses olid elektritõuksid ning nädalavahetust nautiv noorsugu, sest käes oli ju koolivaheaja esimene õhtu. Kokku tuvastati ligikaudu 30 joobes alaealist ja lisaks veel 8 muud rikkumist. Reporter: Revo Raudjärv TV3 uudised TV3 uudised: Poolsada politseinikku kontrollis Tartus noori: reid tõi välja ligi 30 joobes alaealist
TV3 uudised: loomakaitsjad ei ole rahul uute seadusemuudatustega 24.10.2026 Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused, millega keelatakse koerte püsiv ketis pidamine, karmistatakse loomakaitsenõudeid ja kehtestatakse varjupaikadele tegevusloakohustus. Kuid kõigi koerte jaoks ei muutu olukord üleöö – osa praeguseid ketikoeri võib jääda ketti veel aastateks. Mida uus seadus loomade jaoks tegelikult muudab ja kas sellest piisab? Reporter: Tiina Laura Kimmel TV3 uudised TV3 uudised: Uuest aastast ei tohi koeri enam püsivalt ketis pidada
TV3 uudised: Isamaa volikogus heideti pilk valimiste suunal 24.10.2026 Isamaa kogunes täna korralisele volikogule, et valmistuda märtsis toimuvateks Riigikogu valimisteks. Erakond on viimastel aastatel olnud erakondade reitingutabeli tipus, kuid nüüd on toetus langenud ning valimised lähenevad. Seni pole Isamaa avalikkuse ette toonud kuigi palju uusi nimesid ega ka selgelt eristuvat värsket valimissõnumit. Kas erakond loodab senise toetuse najal edasi minna või on tal valijatele pakkuda ka midagi uut? Reporter: Tiina Laura Kimmel TV3 uudised TV3 uudised: Isamaa avalikustab valimislubadused detsembris
TV3 uudised: Tallinna jõuluturg saab järgmisel aastal uue hingamise TV3 uudised TV3 uudised: Tallinna Jõuluturg saab uue hingamise