“Kõigepealt tuleb olümpiale saada, siis hakkame vaatama.” Kuidas on suhted Eesti vehklejate vahel?

Kuidas on suhted Eesti vehklejate vahel? Kirgi on kütnud teemad, kuidas osade inimeste vahelt on justkui must kass läbi jooksnud. "Meil suhetega probleeme ei ole ja ma arvan, et eks iga inimene peab ise oma suhted ära lahendama," ütles vehkleja Nelli Differt.

Saatejuhi lisaküsimuse peale, kas tal kellegagi koos olümpiale minemisega või ühes tiimis võistlemisega probleemi ei tekiks, vastas naine, et kõigepealt peab olümpiale saama ja alles siis saab vaadata, kes ja kuidas sinna lähevad. 

Donatas Narmonti töö tulemusel on 2024. aasta kalendri kaante vahele saadud palju Eesti sportlasi, kes loodetavasti ka olümpiale jõuavad. Kuidas õnnestus tal need inimesed kinni püüda ja ära meelitada? "See võib-olla tõesti on selle kalendri üks suurim väärtus, et seal on tõesti kõik Eesti absoluutsed tipud ja eelkõige selle ideega, kes võiksid olümpiale minna ja seal suuri tegusid teha. Kalendri tegemise hetkeks kõigil veel olümpiakohta käes ei olnud. Kuidas õnnestus sinna saada? Eks ikka tänu headele suhetele sportlastega ja nende graafikute maksimaalsele arvestamisele. Me tegime tegelikult ju päris lühikese ajaga töö ära ja kõige raskem selle juures oligi võib-olla see logistika," vastas Donatas Narmont.

Milline on sportlase ja treeneri suhe ning kui palju peaks sportlane oma treenerit kogu teekonnal usaldama? "Väga suur roll on omavahelisel suhtlemisel, usaldusel, vehklemisel eriti, sest treener on see, kes on seal raja kõrval ja tema näeb asja hoopis teise pilguga. Treener on väga-väga olulisel kohal," vastas Nelli Differt ja lisas, et Helen on ning peabki olema karm treener. "Kui ta oleks pehmo, siis me siin ei istuks." 

Kas Helen Nelis-Naukas nimetab ennast karmiks treeneriks. "Ei ole, ma olen nõudlik. Ma ei ole kuri, ma olen nõudlik."

Kuidas ennustab Nelis-Naukas, kas olümpiapääse on käega katsutav ning mida selle saamiseks teha tuleb?

Vaata lähemalt päises olevast videost! “Stuudio” kohta saab lisainfot SIIT.