Kristjan Jõekalda oma kireprojektist: kuidas sa oma lapsele ütled, et nüüd oled vanaks jäänud

Sel kevadel jõuab TV3 vaatajate ette Teet Margna ja Kristjan Jõekalda poolt loodud mälumäng "Kahevõitlus", mis vallutas vaatajate südamed juba aastakümneid tagasi. Jõekalda sõnul on "Kahevõitlus" tema jaoks siiani hingelähedane projekt.

"Kahevõitluse" saatejuhi ja kaasautori Kristjan Jõekalda sõnul ei ole saate näol tegemist klassikalise mälumänguga. "Enamus küsimused peaksid olema üldteadmised, et kui inimene on laia silmaringiga, siis saab selles mängus hakkama."

Kristjan lisab, et kuigi "Kahevõitlus" loodi juba aastakümneid tagasi, on see tema jaoks siiani väga oluline projekt: "See on mulle nii hingelähedane, kuna me ju Teeduga selle välja mõtlesime. Kuidas sa oma "lapsele" ütled, et nüüd oled vanaks jäänud ja sa mulle enam ei meeldi. Päris nii ei saa."

"Kahevõitlus" sündis Teedu korteris

"Olime Teedu juures. Saime kokku ja tol ajal käis meil asi väga lihtsalt: oli vaja välja pakkuda mingisugused (telesaadete) mõtted. Mõtlesime, et proovime teha arvamismängu, mis ei oleks selline suur rabelemine ja mööda stuudiot jooksmine, sest tol ajal oli selliseid väga palju," meenutab Kristjan.

"Mina olin kaasa võtnud pudeli Vana Tallinnat. See aitab alati mõttetegevusele kaasa. Teet loomulikult hoidis tagasi ja ütles, et tema nii ei saa. Mina tegin endale pitsi või kaks kohe ära, et siis hakkab mõte paremini liikuma," lisab ta.

Kristjani sõnul jõuti kokkuleppele mõelda välja taktikaline mälumäng, kus "Kes tahab saada mijonäriks?" stiilis tuleks osalejal valida küsimusele vastusevariantide seast välja õige vastus.

"Mõtlesime, et teeme nii, et kolmest (vastusevariandist) üks on õige, aga see oli liiga sarnane miljonimänguga. Nuputasime edasi kuni minul kaks või kolm pitsi hiljem hakkas juba asi looma. Teeme kümnega (vastusevariandiga). Algul proovisime, et kümnest viis on valed, siis kümnest üheksa valed ja kõige parem variant oli see, kui on kolm (vale vastust). Muidu kaotas mäng põnevuse, kui ainult üks oli vale," sõnab Jõekalda.

Ta lisab: "Olime nii õnnelikud, et tinistasime kahepeale selle Vana Tallinna sisse ja võib-olla oli Teedul kapis veel midagi, sest jäime ööseks Teedu juurde. Kui mina hommikul silmad lahti tegin, siis Teedu põrandal oli ilus valge vaip ja selle peal oli suur lärakas pitsist välja voolanud Vana Tallinnat. Nagu pitsat oleks alla pandud, et nüüd on asi tehtud. Teet muidugi vaeseke ei olnud väga õnnelik selle pitsati üle, aga saade tuli äge."

Uuel hooajal on "Kahevõitlus" kiirem

Kristjani kinnitusel on kevadel taas tele-eetrisse jõudev "Kahevõitlus" varasemast kiirem ning saatesse mahub rohkem küsimusi. Ta lisab, et kui vanasti sai televaatajatele anda küsimuste vastamiseks pikemalt mõtteaega, siis nüüd on lood teisiti. "Toonane tempo ja televisioon oli kordades aeglasem kui praegu."

Kristjani sõnul oodatakse saatesse osalema kõiki inimesi, kuid "Kahevõitluse" näol ei ole tegemist siiski karmide mälumängurite mõõduvõtuga.

"Ega me tegelikult karme mälumängureid sinna saatesse väga ei ootagi. See ei ole nende mäng. Kui ajame selle nii karmiks, siis kaob inimestel isu ära. Kuna see on igapäevane (saade), siis tahame teha nii, et see oleks laiapõhjaline," selgitab Kristjan.

Ta lisab: "Kui iga päev tuleb üks kõvem mälumängur kui teine, Eestis neid on paras ports, aga meil on ka saateid paras ports, siis hakkabki ebavõrdsus sisse tulema: koduhaldjas istub kõrvuti ajugeeniusega ja siis võistle seal. See ei ole ka enam tore."

Registreeri end legendaarsesse telemängu "Kahevõitlus"!