Reklaam sulgub sekundi pärast

Uue reisisaate „Seiklus ümbrikus“ saatejuht: oli pingelisi olukordi, kui tahtsin koti nurka visata ja Eesti poole sammud seada

Sander Kamenik
Sander Kamenik — FOTO: Go3

Sisuloome maailm on täis värvikaid tegelasi, kuid vähesed neist alustavad oma teekonda burgerikohtade hindamisest ja jõuavad lõpuks auhinnatud telesaadete autoriteks.

ust seda teekonda on läbinud noor Ahjalt pärit sisulooja ja teleprodutsent Sander Kamenik, kelle YouTube'i kanalist "Sina otsustad" alguse saanud eksperimentaalsed projektid on viinud ta teleekraanile. Nüüd on ta aga astunud uue sammu, olles saatejuhiks ja produtsendiks Go3 uues reisisaates „Seiklus ümbrikus“, mis pälvis juba enne avalikustamist Best of BFM-i „Parima telesaate formaadi“ tiitli. Go3 eksklusiivintervjuust saame teada, kuidas kulgeb üleminek veebiplatvormidelt televisiooni ning milliseid õppetunde on see kõik talle pakkunud.

Sinu teekond algas YouTube'ist kanaliga "Sina otsustad", kus üks minu teada esimesi videoid oli, kui proovisite sõber Rannoga leida Taaralinna parima juustuburksi. Kindlasti ei saanud ainuke inspiratsioon sisuloome alustamisega olla tühi kõht?

Ainult tühi kõht meid tõesti kaamerat käima panema ei ajanud, kuigi tuleb tunnistada, et heade burkside otsing on alati väärikas põhjus. Inspiratsiooniks oli pigem soov tuua elurõõmu ja humoorikat sisu Eesti vaatajateni. Kuna Youtube võimaldab kõigil sisu tasuta üles laadida, siis tundus see ideaalne koht katsetamiseks. Mõte YouTube’i kanalist oli meil juba ammu peas ning esimene kõige suurem projekt oli heategevuslik jalgsimatk Tartust Tallinna, mis õnnestus üllatavalt hästi ning hakkasime vaikselt oma kogukonda ehitama. Just tänu vaatajate toetusele oleme saanud selle hobiga jätkata.

Olles nii nädal aega kodutu elu elanud Tartu tänavatel kui ka võtnud ette jalgsimatka Tartust Tallinna, siis millised kogemused ja õppetunnid võtad nendest videoprojektidest kaasa?

Need projektid olid tõeline reaalsuskontroll. Kodutuna tänaval elamine avas mu silmad sellele, kuidas mõned inimesed igapäevaselt hakkama peavad saama ning pani mind hindama lihtsaid asju nagu soe voodi ja toit laual. Jalgsimatk Tartust Tallinna oli aga omamoodi seiklus – pikk teekond õpetas kannatlikkust ja eneseületamist. Mõlemad projektid kinnitasid mulle, et kogemused on need, mis inimesi päriselt kõnetavad. Lisaks sain aru, et ka keerulised ja ebamugavad hetked võivad olla sisu loomisel kõige väärtuslikumad.

Uus Go3 saade "Seiklus ümbrikus", kus pistate rinda igasuguste katsumustega Lõuna-Itaalias, on sinu esimene teleprojekt ja juba on saade pälvinud Best of BFM-i „Parima telesaate formaadi“ tiitli. Kuidas nii? Esimene läheb ju teadupärast alati aia taha.

Eks see tiitel oli paras üllatus ka mulle. Usun, et YouTube’is tehtud aastatepikkune töö oli just see, mis valmistas meid selleks teekonnaks mingil määral ette. Oleme pidanud oma ideid ellu viima väikese eelarvega, mis tähendab, et loomingulisus ja kiire mõtlemine on saanud tugevaks küljeks. Lisaks oli meie tiim imeline – kõik panustasid sajaga ja lisasid oma isiklikku puudutust. Kindlasti mängis rolli ka see, et „Seiklus ümbrikus“ ei proovinud olla ülepingutatud. Jäime iseendaks ning ma arvan, et see autentsus läks inimestele korda.

Kuidas mängis rolli Balti Filmi- ja Meediakooli antud projektis?

Balti Filmi- ja Meediakool oli nagu stardipakk. Ilma selle toetuseta poleks "Seiklus ümbrikus" saanud nii heal tasemel olla. Minu magistriõpingud olid televisiooni suunal ja tegu on suurepärase valikuga kõigile, kes soovivad telemaastikul kätt proovida. See eriala on tõeliselt lahe ning parimaks tegi selle teekonna minu kursuse kuraator Olle Mirme, kes nägi tõesti vaeva, et meie loengutes käiks kohal Eesti teletegijate tipud. Õppejõudude ja külaliste kaudu sai ennast nii palju arendada ja uusi teadmisi omandada. Minu magistriõpingute lõputööks oligi saate esimene episood, nii et projekt ja kooli panus kasvasid sõna otseses mõttes koos. Samuti oli minu lõputöö juhendajaks Tuuli Roosma, kellega ma tutvusin just tänu koolile.

Mis on sinu meelest suurim väljakutse, kui sa nüüd liigud oma ustavast YouTube'i auditooriumist kordades teistsugusema televisiooni publikuni, kus tööprotsess ja ootused võivad erineda?

Kõige suurem erinevus on kindlasti see, et YouTube’i publik tunneb mind ja teab, mida oodata. Nad on juba valmis meie naljade ja stiili jaoks. Televisiooni puhul aga tuleb arvestada palju laiema ja mitmekesisema publikuga, kellest paljud võivad esimest korda mu tegemisi näha. Kindlasti on ka kriitika karmim, sest televaatajate ootused on tihti kõrgemad. Aga ma naudin väljakutset ja võimalust areneda.

Milline oli sinu roll produtsendi ja saatejuhina "Seiklus ümbrikus"? Kuidas tasakaalustasid need kaks vastutust? Kas saatejuhirolli jaoks meenutasid ka õpinguid Tartu Ülikooli ajakirjanduse õppekava aegadest?

Produtsendi roll oli pigem "multitasking", alates eelarve planeerimisest kuni stsenaariumide ja logistika koordineerimiseni. Saatejuhina keskendusin aga sellele, et kõik kaamera ees loomulik ja pingevaba välja näeks. Neid rolle tasakaalustada oli keeruline, aga abiks oli see, et olen harjunud väikeste meeskondadega töötama. Aga oi, ajakirjanduse õpingud Tartu Ülikoolis olid kindlasti kasuks, kuigi seal mind otseselt selleks ei õpetatud, kuidas Itaalia päikese käes higistades kaamera ees loomulik välja näha. Aga tõsisemalt rääkides, siis ajakirjanduse õpingud õpetasid, kuidas keerulist infot lihtsaks teha, küsimusi küsida ja olukordi analüüsida. Need oskused on saatejuhina kuldaväärt.

Saatemeeskond ei ole teil üldse suur, minu teada neli inimest sealhulgas ka sinu kaassaatejuht ja pikaajaline sõber Ranno Tamm. Kuidas te teineteiseni jõudsite ja kuidas koostöö sujus, eriti võrreldes iseseisva sisuloomega YouTube'is?

Rannoga oleme sõbrad juba põhikoolist ja meie koostöö on alati sujunud loomulikult. YouTube’is on rohkem vabadust ja kontrolli, kuid ka teleprojektis oli koostöö temaga väga lõbus. Vahe oli aga selles, et kui YouTube’is saame ise oma tempot seada ja iga lolluse vajadusel välja lõigata, siis teles oli vastutus suurem ja tiim toetus ka meie professionaalsusele. See õpetas meid paremini ajaplaneerimise ja rollide jaotamisega toime tulema. Eks oli ikka pingelisi olukordi ka, kui tahtsid kotti nurka visata ja Eesti poole sammud seada, kuid lõpuks ikkagi kõik laabus.

Oled publikuga alati suures suhtluses olnud – kas siis live stream’ide vahendusel, videoideede põrgatamisel või lihtsalt fännide heade sõnade eest tänamisel. Kas saadet mõjutas ka "Sina otsustad" kanalil kasutatud interaktiivne lähenemine?


Jah, kindlasti! Otseülekanded õpetasid mulle, kui oluline on kuulata vaatajaid ja kaasata neid sisu loomise protsessi. Kuigi teles on interaktiivsust vähem, püüdsime ka „Seiklus ümbrikus“ hoida seda õhkkonda, et vaataja tunneks end kaasatuna. Näiteks teeme palju viiteid tavalistele inimlikele olukordadele ja hoiame asju ehedana.

Mis nõu annaksid teistele sisuloojatele, kes soovivad YouTube'ist või muudelt sotsiaalmeediaplatvormidelt edasi liikuda suurematele jahimaadele nagu televisioon?

Ole valmis, et kõik võtab rohkem aega ja on suurema survega. Aga ära kaota oma unikaalset stiili. Kui sul on tugev sotsiaalmeedia taust, siis kindlasti kasuta seda eelisena. Leia koostööpartnereid, kes jagavad sinu visiooni, ja ole valmis õppima, sest televisioon on hoopis teine maailm.

Kas näed end tulevikus rohkem televisiooni või veebipõhise sisu loojana, või soovid neid jätkuvalt siduda?

Mulle meeldib mõte, et saan teha mõlemat. Veebipõhine sisu annab vabaduse ja televisioon võimaldab suuremaid projekte. Nii et miks mitte neid siduda ja hoida mõlemad suunad elus.

Oled ju nüüd „Parima telesaate formaadi“ tiitli laureaat ehk siis oleks paslik küsida: Milline on sinu jaoks eduka saate definitsioon või retsept?


Lõpetuseks ütlen, et ärge kõike liiga tõsiselt võtke, mida ma räägin. Tegu on ikkagi veel ülimalt algaja teletegijaga. Aga ma usun, et edukaks teeb saate see, kui publik tunneb end sellest puudutatuna, kas nad saavad naerda, kaasa elada või midagi uut õppida. Autentsus, hea tiim ja julgus olla erinev.