Vihmaveesüsteemi rajamine maakoju ei ole ainult ilu küsimus

„Maakodude juures näeme sageli, et palkseinad ja vundament on saanud niiskuskahjustusi. Need ei teki ühe suvega, kuid korraliku vihmaveesüsteemi puudumine hakkab aja jooksul paratamatult maja seisukorda mõjutama,“ selgitab Vihmaveerennid OÜ projektijuht Simo Sarapuu.

Tema sõnul vajavad vihmavee eest kaitset nii suvemajad kui ka vanad talumajad. Isegi kui hoones aastaringselt ei elata, tuleb katuselt langev vesi majast eemale juhtida. Korralik vihmaveesüsteem kaitseb vundamenti ja fassaadi ning aitab hoone eluiga pikendada.

Niiskuskahju tekib aastatega

Maamaja puhul hakatakse vihmaveerennidele sageli mõtlema alles siis, kui probleemid on juba nähtavad. Katuselt maapinnale langev vesi pritsib vastu soklit ja fassaadi, muudab majaümbruse märjaks ning võib hakata kahjustama alumisi palke ja teisi konstruktsioone.

Sarapuu sõnul on ta kokku puutunud ka vanade palkmajadega, mille alumine palk on aastakümnete jooksul saanud nii palju niiskust, et vajab väljavahetamist.

„Oleme kuulnud arvamust, et kui maja on sada aastat ilma vihmaveerennideta püsinud, pole neid ka nüüd vaja. See ei tähenda aga, et hoone oleks niiskusest puutumata jäänud. Kahjustused võivad olla juba tekkinud või alles tasapisi süveneda,“ räägib Sarapuu.

Kui maakodus käiakse peamiselt nädalavahetustel või suvekuudel, ei pruugi omanik muutusi kohe märgata. Pidevalt vundamendi ja fassaadi äärde langev vesi teeb aga oma töö ka siis, kui kedagi kohal ei ole.

„Vihmaveesüsteemi paigaldamine on lihtsam ja soodsam kui alumiste palkide vahetamine või hilisem kapitaalremont,“ ütleb Sarapuu.

Liigniiskus kahjustab muru ja peenraid

Katuselt alla voolav vesi ei mõjuta ainult hoonet, vaid ka selle ümbrust. Suurte vihmadega võib räästaalune muutuda poriseks ning maja ääres olev muru, lillepeenrad ja teised taimed hakata liigniiskuse tõttu kiratsema.

Vihmaveerennid OÜ mobiilne paigaldusmeeskond töötab üle Eesti ning on sarnaseid olukordi kohanud nii Lõuna-Eestis, Tallinna ümbruses kui ka Pärnu- ja Läänemaal.

Ühel hiljutisel objektil Pärnu-Jaagupi kandis kutsus majaomanik spetsialistid kohale, sest robotniiduk jäi räästa servas pidevalt mudasse kinni.

„Kohapeal selgus, et majal puudusid vihmaveerennid. Vesi voolas katuselt otse maja äärde, pinnas oli muutunud pehmeks ning selles kohas ei tahtnud kasvada muru ega saanud liikuda robotniiduk,“ kirjeldab Sarapuu.

Õigesti paigaldatud vihmaveesüsteem suunab vee hoonest eemale ning aitab hoida majaümbruse kuivema ja paremas korras.

Kaitset vihmavee eest vajavad ka suvemajad

Levinud on arvamus, et vihmaveerenne pole vaja hoonele, kus aastaringselt ei elata. Niiskus kahjustab aga ühtmoodi nii püsivalt kasutatavat elumaja kui ka suvilat, mis seisab suure osa aastast tühjana.

Vihmaveerennid OÜ on paigaldanud vihmaveesüsteeme nii suvemajadele kui ka teistele hooajaliselt kasutatavatele hoonetele.

„Suvemaja ehitades või renoveerides soovib omanik, et see püsiks heas seisukorras ka aastakümnete pärast. Kui tahetakse hoida kinnisvara väärtust, on vihmavee korralikul ärajuhtimisel selles oluline osa,“ märgib Sarapuu.

Suvila puhul võib vihmaveesüsteem olla eriti tähtis, sest kahjustusi ei märgata nii kiiresti kui kodus, kus viibitakse iga päev.

Vihmaveesüsteeme paigaldatakse järjest rohkem vanadele taluhoonetele

Vihmaveerennid OÜ viimaste aastate kogemus näitab, et majaomanike teadlikkus on tõusnud ja järjest rohkem pööratakse tähelepanu hoonete pikaajalisele säilimisele. Vihmaveesüsteeme tellitakse ka vanadele taluhoonetele, millel pole varem renne olnud.

„Oleme paigaldanud vihmaveerenne ka ligi saja-aastastele talumajadele. Vanasti ei peetud neid maamajade puhul alati vajalikuks, kuid nüüd soovitakse ennetada kahjustusi ja hoida hooneid järgmistele põlvkondadele,“ räägib Sarapuu.

Mõnikord tellivad vihmaveesüsteemi vanemate tallu või vanavanemate maakoju hoopis lapsed ja lapselapsed.

„Vanem põlvkond võib küsida, miks on renne nüüd vaja, kui seni on ilma hakkama saadud. Nooremad märkavad aga märga vundamendi ümbrust, määrdunud fassaadi ja räästa all tekkivat pori ning soovivad probleemile enne suuremate kahjustuste tekkimist lahenduse leida,“ kirjeldab ta.

Vihmaveesüsteemi täislahendus mõõtmisest paigalduseni

Vihmaveerennid OÜ pakub vihmaveerennide paigaldamisel täislahendust, mis hõlmab räästa mõõtmist, rennide ja äravoolutorude planeerimist ning kogu süsteemi paigaldamist.

„Kui vanemad inimesed muretsevad, et nad ei oska ise räästa pikkust mõõta, siis ütleme, et seda polegi vaja teha. Meie spetsialist tuleb kohale, mõõdistab hoone ja aitab valida sobiva lahenduse. Paigalduspäeval sõidab õuele mobiilne rennimasin ning teeme kogu töö algusest lõpuni ära,“ selgitab Sarapuu.

Vihmaveerennid OÜ valikus on liitevabad rennid, mis valmistatakse objektil ühes tükis ja täpselt räästa mõõtude järgi.

„Jätkukohtadeta renn on meie kliimas töökindel lahendus, sest võimalikke lekkekohti on vähem. Lisaks jääb ühes tükis vihmaveerenn hoone küljes visuaalselt puhtam ja terviklikum,“ toob ta välja.

Ettevõte valmistab ja paigaldab kuni 50 meetri pikkuseid renne kandilise või ümara profiiliga ning erinevates värvitoonides. Tugevast materjalist ja kahepoolse pinnakattega rennid on kauakestvad. Kuna rennil puuduvad jätkukohad, koguneb sinna vähem lehti ja sodi, tänu millele on kogu vihmaveesüsteemi lihtsam hooldada.

Vihmaveerenne saab paigaldada peaaegu igale katusele

Maakodudel ja vanematel hoonetel leidub väga erinevaid katuseid. Plekk- ja kivikatuste kõrval kohtab eterniit-, kimm-, laast- ja laudkatuseid, bituumensindelkatuseid ning SBS- ja PVC-katteid.

Sarapuu kinnitusel on Vihmaveerennid OÜ-l kogemus peaaegu kõikide levinud katusematerjalidega.

„Enam kui kümne aasta jooksul oleme paigaldanud vihmaveesüsteeme plekk-, kivi- ja eterniitkatustele, aga ka puitkatustele, bituumensindelkatustele ning teistele erilahendustele. Alles hiljuti paigaldasime vihmaveerennid näiteks murumättaga katusele,“ toob ta näite.

Erinevate katuste puhul seisneb peamine erinevus rennide kinnitusviisis. Kogenud paigaldaja oskab hinnata, kuidas renn kinnitada ja kuhu paigutada allavoolutorud, et süsteem ka tugevama vihmaga korralikult toimiks. Seepärast tasub vihmaveerennide paigaldus jätta spetsialisti hooleks.

Muinsuskaitse all olevale hoonele sobib käsitööna valmiv lahendus

Muinsuskaitse all olevate ja miljööväärtuslike hoonete puhul võib olla soov või nõue kasutada ajaloolise ilmega lahendusi. Sellistele majadele pakub Vihmaveerennid OÜ käsitöötorusid, mille põlved valmistatakse valtsimise teel.

Käsitöötorud sobivad nii maamajadele kui ka linnahoonetele, mille puhul on detailide välimus sama oluline kui nende toimimine.

Sarapuu toob näiteks ühe hiljutise objekti Tartus, kus paigaldati tsingitud vihmaveesüsteem ja käsitööna valtsitud põlvedega torud. Valitud lahendus sobitus hoone miljööga ja toetas maja arhitektuurset tervikut.

Muinsuskaitse all oleva hoone puhul peab vihmaveesüsteem juhtima vee majast eemale, kuid ei tohiks rikkuda fassaadi ega mõjuda võõra detailina.

Katuselt kogutud vihmavesi on väärt abimees ka aias

Vihmaveesüsteemi rajamisel on veel üks praktiline eelis. Kui süsteemiga ühendada kogumismahuti, saab katuselt tuleva sadevee kokku koguda ja kasutada seda taimede kastmiseks.

Vihmavee kogumine aitab vähendada kraanivee kasutamist ning hoida kastmisvee mugavalt käepärast. Paljude maakodude juures on kasvuhoone, lillepeenrad, marjapõõsad, aiamaa või viljapuud, mis vajavad kuival suvel palju vett.

Vihmavesi on paraja temperatuuriga ja kraaniveest pehmem, sobides ideaalselt aia- ning kasvuhoonetaimede kastmiseks.

Kõige tõhusamalt saab vett koguda siis, kui tünn või suurem mahuti on ühendatud otse vihmaveesüsteemiga. Kui majal on vihmaveesüsteem juba paigaldatud, saab Vihmaveerennid OÜ olemasoleva süsteemi vajaduse korral ümber ehitada nii, et allavoolutorust liiguks vesi kogumismahutisse. Paigaldada saab ka kogumisklapi, mille abil suunatakse vihmavesi vastavalt vajadusele kas mahutisse või drenaaži.

Korralik vihmaveesüsteem aitab hoida maja tervist

Vihmaveesüsteemi rajamine on väike töö võrreldes vundamendi parandamise, alumiste palkide vahetamise või niiskuskahjustusega fassaadi taastamisega.

Õigesti paigaldatud rennid juhivad katuselt tuleva vee hoonest eemale, hoiavad majaümbruse kuivemana ning aitavad säilitada hoone väärtust. Maakodu puhul tasub vihmaveesüsteemi planeerides läbi mõelda ka vihmavee kogumine, et katuselt tulev vesi leiaks suvel aias kasutust.

Kui räästaalune on porine, fassaad määrdub või vundamendi ümbrus muutub vihmaga mudaseks, tasub lasta hoone üle vaadata ja valida sellele sobiv vihmaveesüsteem.

Rohkem infot vihmaveerennide tellimise ja paigalduse kohta leiad veebilehelt vihmaveerennid.ee.