Reklaam sulgub sekundi pärast

Vaata telekava

SUUR LUGU | Hendrik Terras esimestest kuudest lapsevanemana: otseselt raske ei ole, aga…

Hendrik ja Maria Terras
Hendrik ja Maria Terras — FOTO: Kuvatõmmis / Instagram / @hendrik.terras

Hendrik ja Maria Terras said suve alguses esmakordselt vanemateks. Vaatamata suurele elumuutusele, proovivad värsked vanemad hoida oma suhtes tasakaalu ning pakkuda mõlemale poolele võimalust tegeleda asjadega, mis neile endile huvi pakuvad. See nädal on aga eriline, kuna tähistatakse lapse mini-sünnipäeva. Nimelt sai pisike Amanda Mii neljakuuseks.

Suvel, 8, juunil tervitasid Hendrik Johannes ja Maria Terras oma esiklast, kes sel nädalal tähistab oma mini-sünnipäeva. Väike Amanda Mii Terras sai neljakuuseks. Uurisime, kuidas on pere lapse sünniga kohanenud, mis raskustega on toime tuldud, kuidas perekoer Villu on Amanda omaks võtnud ja milline näeb välja pisikese lapse sünnipäev.

Neli kuud isa olnud Hendrik Terras tunnistab, et tegelikult on tal laste kasvatamisega kogemusi juba varasemalt ja seda tänu oma väikestele sugulastele. Siiski on päris oma beebi eest hoolitsemine paras väljakutse nii talle kui ka Mariale. "Ma arvan, et kõige suurem õppetund on abikaasaga koostöö tegemine. Sa õpid ju hoolt kandma väikse lapse eest. Me oleme kasutanud seda võimalust, kuna laps on väga suur väljakutse, oma meeskonnatööd väga palju edasi arendada ja ma arvan, et me oleme seda väga edukalt suutnud teha."

Ema ja isa roll on täna veel üsnagi ebavõrdselt jaotatud, kuid seda ainuüksi seetõttu, et ainult üks vanem saab last imetada. Küll aga proovitakse leida viise, et nii Hendriku kui ka Maria soovid oleksid täidetud. "Me oleme päris tihti arutanud, et mõlema tahe on see, et kõik oleks nii võrdne kui võimalik. Et me mõlemad saaksime ka muid asju teha. Paratamatult aga tuleb see olukord vahele, kus mina last imetada ei saa. Järelikult on mingites olukordades, eriti kui ta on nii väike ja vaja imetada ikka rohkem kui kümme korda päevas, lihtsalt see rolli erinevus selline, nagu ta on. Ma ikka üritan nendel hetkedel, kui vähegi võimalik on, võtta seda vanema rolli."

"Ma arvan, et see läheb ajaga kindlasti paremaks, kui laps hakkab saama lisatoitu ja imetamised lõppevad, siis ma arvan, et kindlasti ühtlustab rohkem. Neljakuusega on olukord selline," sõnab Hendrik. Ta on aga väga tänulik, et laps on üldse rinnast imetamise omaks võtnud. "See on asi, mida väga paljud pered, nii palju kui ma olen kuulnud enda sõprade ja lähedaste käest, läbi elavad. Mõned paremini, mõned halvemini. Jumal tänatud, et ta võtab rinnapiima. Vanema roll pigem on sihuke 80-20 oma olemuselt hetkel. Tähtis on aga sellest rääkida ja seal juures olla."

Kui Amanda aga öösel nutma hakkab, siis hetkel veel tegeleb temaga siiski Maria. "Ta magab üldiselt väga hästi, aga kui ta öösel ärkab, et siis tema huvi on saada süüa ja siis taaskord mina ei kahjuks seda teha ei saa. Me oleme otsustanud talle mitte formulari anda ja saab ikkagi rinnapiima."

Hendrik aga ülistab oma abikaasa emaks olemist ning võrdustab seda päris tööpäevaga. "Ma saan väga hästi aru, et täiskohaga lapsega kodus olemine on väga keeruline, võrdväärne tööl käimise päevaga. Mitmes aspektis isegi raskem."

Ajal, mil Hendrik meile intervjuud annab, on ta Amanda ja koer Villuga jalutamas. Maria aga kasutab võimalust tegeleda teemadega, mis talle on olulised. "Maria on praegu Eesti 200 meditsiini töörühmas, kus ta nende juht on. Ta tegutseb ja see on väga tore, et ta saab ja ise tahabki teha ning mida rohkem sa saad, ütleme, täiskasvanud inimestega suhelda, kes ei ole su abikaasa, seda parem on. Hea on balanssi leida ja talle väga meeldib vahepeal sellisest emarollist välja tulla ja teha midagi, mille osas ta kirglik on. Näiteks Eesti meditsiinisüsteem. See on hea vaheldus talle." Maria kuulub ka Eesti 200 Naisseltsi.

Raskusi Amanda endaga Hendrik ei leia, kuna nende jaoks on vanemateks olemine elu naturaalne osa. "Otseselt raske ei olegi, aga midagi ei olegi kerge ka. See on niisugune loomulik osa. Mul on sõna "raske" siin kasutada. Võib-olla see "raskuse" idee tuleb sellest, et kuidas sa pead oma elu ümber kohandama," tõdeb Hendrik. "Sa ju ei ela pärast lapse sündi samamoodi, nagu sa enne elasid ja see on kõige suurem muutus, mis ühel paaril perel olla saab - esimese lapse sünd. Teise lapsega oskad juba oodata ja olla valmis ning autosse mahub juba käru ära. Selle muutusega kohanemine on väljakutsuv, aga ma ei mõtle, et see on raske. Muutusesse sisse elamine on väljakutse."

Vaatamata sellele, et laps on rahuliku ja hea unega, tundub Hendrikule, et Amanda on väga tegus ning energiline beebi. "Ta on väga aktiivne laps. Me käime mitu korda nädalas koos beebiujumises. Isade-tütarde ujumine, mis on väga tore ja mulle see väga meeldib. Seal ta väga siputab ringi ja on väga aktiivne ujuja." Värske isa on ka täheldanud, et Amanda Mii on hea vestleja. "Tundub ta väga jutukas, kuigi ta hetkel veel koogab, mis on termin, mille ma õppisin paar nädalat tagasi. Lalisemisel ja koogamisel on vahe. Pidin järgi vaatama selle, aga tundub, et ta on väike jutupaunik. Hetkel on seda muidugi raske hinnata, aga silm särab ja vaikselt siputab."

"Koogama ehk ühetooniliselt häälitsema (imikul lalinast varem)," seisab Eesti keele seletavas sõnaraamatus.

Kuidas aga tähistab noorpaar oma lapse mini-sünnipäeva? "Meil on väga palju traditsioone lapse sünnipäevaga seotud. Meile väga eriline päev," sõnab Hendrik uhkelt. "Tavaliselt Maria teeb väikse koogi selle puhul või tordi, olenevalt, kuidas tuju on ja siis me teeme iga kuu pilti oma diivani peal Amandast ning meie koerast Villust, et tekiks selline jada, kuidas koer on oma täismõõdus, aga Amanda kasvab suuremaks. Kihvt kontrast, mida vaadata." Samuti tulid neile külla Hendriku vanemad. Maria vanemad elavad aga Kuressaares, mistõttu nemad teisipäeva õhtul külla ei tulnud.

Koer Villu ja Amanda on aga Hendriku sõnul head sõbrad ning tundub, et Villu on uue pereliikme omaks võtnud. "Kui me võtsime koera enne, kui ma teadsin, et me lapse saame, me juba võtsime ennetavalt koeratõu, kes oleks lastega sina peal ja seda ta kindlasti on." Villlu veel ei ole teinud ka välja sellest, kui Amanda teda natuke sikutanud on. "Isegi praegu, kui mõned üksikud korrad on Amanda sikutanud teda, siis ta väga ei tee välja veel. Eks alguses oli kindlasti koeraga raske, aga see on võib-olla raske, sest me kolisime samal ajal, kui laps sündis. Mitu muutust korraga, aga mulle tundub, et ta ikka saba lipub ja tuju on hea."

Villu on isegi Amanda oma kaitse alla võtnud ja pakub talle ka uneajal sooja. "Kui laps magab kuskil voodis või diivani peal, siis ta viskab sinna kõrvale ja teeb sooja, mis on tore. Kui teised koerad tulevad, siis ta hüppab kaitseks välja ja hakkab hambaid näitama. See on vahva."

Villu ja Amanda suhtes saabki järgmiseks keeruliseks etapiks see, kui laps hakkab ise rohkem koerale tähelepanu pöörama. "Kindlasti on raskem, siis kui laps võtab jalad alla või hakkab selle koeraga rohkem ise läbi käima. See on järgmine raskuspunkt, et kui ta päriselt hakkab kõrvadest sikutama, et mis ta siis teeb. Loodame, et päris nii hull ei ole."

Soovime väikesele Amanda Miile head sünnipäeva nädalat ja tublidele vanematele jõudu ning jaksu lapse kasvatamisel!

Kommentaarid puuduvad