Reklaam sulgub sekundi pärast

Vaata telekava

Staar ka Türgis? Istanbulis uue naeratuse saanud Silvia Ilves: kogu kliinik läks kihama, kui…

Silvia Ilves on jõudnud Istanbulist tagasi kodumaale.
Silvia Ilves on jõudnud Istanbulist tagasi kodumaale. — FOTO: TV3

26. juulil saabus Istanbulist tagasi kodumaale tšellist Silvia Ilves, kes lasi endale Türgis panna hambalaminaadid. Uue särava naeratuse saanud Silvia sõnul läks kogu kliinik kihama ja tema auaste tõusis, kui kuuldi ühest kindlast temaga seotud aspektist.

Juuli keskel kirjutasime, et tšellist Silvia Ilves plaanib minna Istanbuli, et lasta endale paigaldada hambalaminaadid. Nüüdseks on Silvia protseduuri edukalt läbinud ning tagasi kodumaal. Silvia oli Türgis esimest korda ning reis pakkus talle lisaks uue naeratuse andmisele palju põnevat avastamist. Miks läks kogu Istanbuli hambakliinik äkitselt Silvia saabudes kihama ning mida õppis Ilves reisi jooksul Türgi elu kohta?

"Ütleme nii, et sellest tuleb elumuutev reis. Tegelikult on mul väga kõver naeratus ja mitte lavainimese oma," rääkis Silvia TV3 portaalile enne reisile minekut, lisades, et saab protseduuri kingitusena ning omast taskust tuleb kinni maksta ainult lennupiletid. Nüüdseks on Silvial uus ja särav naeratus ning ta on lõpptulemusega väga rahul.

Tema sõnul oli kogu hambakliiniku personal väga meeldiv ja abivalmis ning kõik olid üllatuslikul kombel jahmunud, kui tuli välja, et Silvia näol on tegemist professionaalse tšellistiga. "Kogu kliinik läks kihama ja minu auaste tõusis, kui nad kuulsid, et ma mängin pilli. Nende jaoks oli see midagi väga erilist ja püha."

Renditud tšello sulatas südame

Silvia sõnul ei võtnud ta enda isiklikku tšellot reisile kaasa, kuna suure instrumendi transportimine oleks osutunud kalliks ettevõtmiseks ja juurde tulnuks maksta justkui ühe inimese istekoha eest. Tema sõnul oli südantsoojendav, kuidas kliinik rentis talle tšello, millega harjutada ja protseduuri eelseid pingeid maandada.

"Tšello kui instrument on seal (Türgis - toim) pigem haruldus ja nad otsisid seda tšellot kaua," räägib Silvia, lisades, et kliinik leidis talle lõpuks parima saadavaloleva tšello, mille ühe päeva rendihind jäi 300-400 euro vahemikku.

"Pean ütlema, et ega see tšello nüüd nii hea ei olnud. Selle pilli väärtus oli võib-olla 1500-200 eurot. Tegelikult kõlas see pill väga hästi, kuigi nägin, et see ei ole pillimeistri poolt tehtud. See on nii kummaline, aga mul tekkis selle pilliga parem side, kui mu enda tšelloga, mis maksab 15 000 eurot," räägib ta.

Silvia sõnul tekitas tšello mängimine talle enne hammastega tehtud protseduuri palju positiivseid emotsioone ning võttis pinged maha. Ta lisab, et kirjutas kliinikusse, et uurida, kas talle renditud pill on juhuslikult müügis. "Tegelikult oleksin valmis selle pilli ära ostma."

Esimene päev kliinikus oli vaimselt kõige raskem

Silvia veetis Istanbulis kokku kuus päeva ning selle aja jooksul sai ta uue ja särava naeratuse. Lisaks laminaatide paigaldusele tehti ka tema kaheksale hambale juureravi. Tema sõnul oli esimene päev kliinikus kõige raskem just vaimsest aspektist vaadatuna. "Võib-olla vaimselt oli esimene päev kõige raskem selles mõttes, et sinu enda hambad nüsitakse ära." Silvia lisab, et teda ei pandud protseduuriks narkoosi alla, vaid valu elimineeriti tuimestavate süstide ja valuvaigistavate tablettide koosmõjul.

Silvia sõnul ei olnud siiski kogu protseduuri periood täielikult valutu ning peale tuimestuse kadumist hakkas valu endast märku andma. "See valu meenutas veidi sünnituseelseid tuhusid. Sünnituseelsed tuhud on muidugi kordades valulikumad, aga see on selline valu, mida sa ei saa kontrollida. Tekib tunne, et tahaks rusikaga kuskile vastu lüüa ja ennast välja elada." Silvia lisab, et valuvaigistavad tabletid suutsid siiski efektiivselt ebamugavustunde eemaldada.

Vahetult enne uute hambakroonide paigaldamist sai Silvia üle vaadata, kas ta on oma uue naeratusega täielikult rahul. "Seal tehakse hambad inimese soovide järgi ja ma ei olnud seal rahul ühe nüansiga. Ütlesin, et tahan natuke lühemaid hambaid ning minule meeldiva kuju ja struktuuri saavutamine võttis neil veel 4-5 tundi aega."

Lisaks uuele ja säravale naeratusele sai Silvia kliinikust ka 20 aastat kehtiva sertifikaadi, mis näitab, et Türgi arstide tehtud tööl on pikk garantii. Silvia sõnul peavad tema oma hambad ja igemed veel uute laminaatidega kohanema, kuid juba on märgata lisaks kaunile naeratusele ka teisi positiivseid muutusi. "Diktsioon on natuke paremaks läinud, sest minu oma hambad olid natuke puseriti. Nad tegid kuue päevaga ära protsessi, mis oleks Eestis kestnud terve aasta," kinnitab ta.

Türki elama ei läheks

Lisaks hambaravile sai Silvia Istanbulis tutvuda ka Türgi kultuuriga ning nautida lõunamaist päikest. "Kuigi ma sundisin end päikese käes olema, pidin tegema ka mänedžeri tööd, sest mul on mõned üritused tulemas. Olen ju iseenda mänedžer."

Silvia oli Türgis esimest korda ning jäi reisiga küll rahule, kuid elama ta sinna siiski ei jääks. "Ma ei elaks Türgis juba ainuüksi sellepärast, et mulle isiklikult ei meeldi, et ainult mehed võivad käia väljas õhtust söömas. Kui läksin õhtust sööma, siis vaatasin, et seal on ainult mehed ja kuidagi endal oli imelik lauda istuda. Naised on ju seal kodus."

Silvia sõnul oli reisi üheks eesmärgiks tuua ka lastele kingitusi. "Lastele tõin käsitööna valminud male. Tõin ka väikesed vaibakesed, aga sain muidugi vastu pükse. Kui esimest korda Türgis käite, siis peate (kaubalt - toim) pool hinda maha kauplema. Pean tunnistama, et ma ei ole kõige parem kaupleja, aga olen kiire õppija ja lõpuks olin kauplemises väga hea."

Silvia lisab, et sai reisil ka mitmeid maitseelamusi. "Mulle väga meeldib, et nad joovad seal palju teed. Huvitav on, et jõin kogu reisi peale kaks klaasi veini." Lisaks kostitas Silvia end ka kohalike maiustustega. "Isegi sel hetkel, kui mul olid enda hambad olematuks nüsitud, proovisin Türgi maiuseid pähklitega. Krõbistasin neid, sest ma olen tõeline maiasmokk. Mul on hea meel, et need hambad peaksid paremini vastu pidama kui mu oma hambad."

Istanbuli kassid said kõhu täis

Silvia sõnul veetis ta kogu esimese õhtu Istanbuli tänavakasse toites. "Ostsin kassitoitu ja papptaldrikuid ja panin toidu sinna peale. Kõige rohkem oli korraga einestamas 30 kassi. See oli nii õnnis tunne."

Silvia lisab, et läks kohalikele kassidele toitu viima ka viimasel Türgis veedetud õhtul. "Ma olen suur kassiarmastaja. Viimasel õhtul läksin neid kasse söötma kuidagi tänutundest."

Loe lisaks, millised olid Silvia emotsioonid vahetult enne reisile minekut!

Kommentaarid puuduvad