Robert Linna piinlikust juhtumist laval: pükste vöökoht läks kuidagi väga lõdvaks

Sel ajal, mil kõik puhkavad, muusikud töötavad. Vähemalt nii tõdes juunile tagasi vaadates popmuusik Robert Linna. "Olen saanud natukene puhata, jaanipäeval halastati ja võtsin ka ise natukene passiivsema hoiaku, selle nädalavahetuse sain vabaks. Muidu on nii, nagu meie töös ikka: siis kui kõik puhkavad, siis muusikud töötavad."

Kas Robertit ajab vahel see ka närvi, et reeded, laupäevad ja pühapäevad on tihti tööpäevad? "Ma ütleks, et vahel ajab see võib-olla jah mind närvi. Pigem ajab see mu abikaasat närvi, sest ei saa koos eriti puhata (naerab). Aga meil on mõnus traditsioon, et me iga aasta leiame vähemalt kaks pikemat auku, käime kuskil reisil ja oleme täiesti kahekesi. See natukene leevendab seda."

Muusikutel juhtub laval erinevaid asju ja meeldejäävaid hetki. Millised on Robert Linna kogemused? Saatejuht vihjas oma küsimusega konkreetselt Lexsoul Dancemachine'i Saksamaa esinemisele. "Ma tean küll, millest sa räägid. Meil oli kaks aastat tagasi väike Saksa tuur ja viimane kontsert oli kõige olulisem, kuhu olid kõik tähtsad ninad kokku kutsutud. Palju rahvast ja hästi äge. Me ei lähe niisama lavale, me ikka valmistame ette. Meil on rituaalid ja me ka alati paneme ägedad värsked riided – võib öelda: kostüümid – endale selga. Läksime lavale ja esimese looga mõtlesin, et tõmbame peo kohe käima. Esimese hüppega tunnen, kuidas pükste vöökoht läks väga lõdvaks kuidagi. Isegi nii lõdvaks, et püksid võiksid vabalt maha kukkuda, kui seisaks sirgelt püsti. Siis ma kuidagi kägaras hüppasin esimese loo ära. Tundsin, et lukk või nööp lendas minema."

Kuidas on aga Robertil laval olles ärevuse tundmisega?

Kuula raadio Star FM hommikuprogrammi järgi SIIT.