Metsavana aina halvenevast tervisest: päris jalutu ei ole, aga üsna vilets on olla

25. aprill 2024 | 21:00

Ilmatark Metsavana on ikka ja alati ennustanud looduse märkide järgi eesoleva aja ilma või olu, kuid enda tervise halvenemist ta ette ei näinud. Mehel on endal ka mõned teooriad, et mis õieti tema tervisega toimub, kuid arstidelt pole Metsavana veel kinnitust saanud.

Armastatud ilmatark Metsavana (kodanikunimega Arvo Saidla) tõdeb TV3.ee portaalile antud intervjuus, et tema tervis ei ole enam sama, mis varem. Mees pidi ka hiljaaegu loobuma oma lehmadest, seega ilmatarka on tabanud mitu ränka lööki järjest.

Metsavana tunnistab, et juba mõnda aega on tema tervis kehvemaks muutunud ning päris täpselt ta ei teagi, mis temaga õieti toimub. "Praegu on nii, et päris jalutu ma ei ole, aga üsna vilets on olla jah. Praegu ei ole ma lihtsalt veel põhjust saanud, miks minuga nii on. Kas on siis puugihammustus või liigestepõletik? Asja uuritakse."

Ilmatargal on aga oma arvamus sellest, kuidas tema tervise allakäik algas. "Tegelikult hakkas kõik niimoodi, et ma käisin Boris Lehtlaane kontserdil, aga üks seltskond oli tulnud sinna koroonaviirusega," meenutab Metsavana. "Ma sain sealt ka mingi sähvaka, aga mul ei olnud rohkem kui üks päev seda viirust. Mul oli pea 39 kraadi palavik, mis kadus ruttu." Koroonast sai mees küll lahti, kuid vaid veidi hiljem hakkasid Metsavanal jalad valutama. "Kaks ja pool nädalat hiljem läks vasak jalg alt ära ja ma ei saanud enam isegi sokki jalga. Ma teen ise looduslikke salve ja ravitsen end oma kätega, aga nii hullusti all lihases valutab, et toona ei saanud ma üldse astuda ega istuda. Nüüd on see läinud ka paremasse jalga."

Ühe süüdlasena näeb Metsavana koroonaviirust, kuid ei välista võimalust, et sai hoopis looduses viibides puugilt hammustada, mis tema enesetunnet räsib. "Ma käin hästi palju kalal Pärnu maakonnas ja seal peaks olema "parim" koht puuki saada. Ma ei oska midagi arvata, aga jalalihased päeval ei valuta, aga öösiti poole ühest kuni poole kuueni hommikul jalasääred lihtsalt valutavad ja jauravad. On võimalik, et sain puugilt hammustada."

Metsavana ei taha aga koos oma abikaasaga maalt linna kolida ning usub, et mitte miski ei suudaks asendada elu ja ilu, mida ta looduse keskel elades kogeb. "Mina oma elus olen elanud linnas ainult 20 aastat. Täna olen 70. Ma ei vahetaks maaelu mitte millegi vastu. Toominga õitearoom ja linnulaul. Kujutage ette, mul on ööbik kaks aastat järjest magamistoa akna alla sireli otsa laulma tulnud. Võtab ikka silma märjaks küll, et Metsavanal omad kunded on. Linnas sellist asja ei näe. Seal on ööpäev läbi autode jorin. Ma ei taha seda heli."

Kahjuks pidi Metsavana koos oma prouaga maal muutuse läbima ning vanuse tõttu ei olnud paaril muud valikut, kui oma armsatest lehmadest loobuda. "Lehmade äraandmise teema tuli tegelikult juba eelmine aasta plaani ja ma ütleks nii, et iga ilus asi saab üks kord otsa." Ilmatarga jaoks on aga lehmadeta olemine midagi täiesti uut, kuna on neid loomi üle poole oma elust kasvatanud. "30. juulil oleks saanud 41 aastat lehmi kasvatades. Kui inimene elab umbes 80 aastaseks, siis meil prouaga oleks juba pool elu seda loomavärki."

Täiesti loomadeta paar aga ei jäänud ning plaanitakse isegi uue koduvalvuri võtmist. "Meil jäid pardikesed ja kanakesed. Võib-olla võtame endale koduvalvuri ka ehk hane. Hani pidi olema hea koduvalvur. Näpistab neid tagumikust, kes ei kuula sõna."

Soovime Metsavanale palju tervist ja jaksu!