Karnivoorist trennientusiast Indra Ottis: olen saanud veganitelt palju vihakirju

Trennientusiast Indra on algselt ajutisena plaanitud karnivooridieeti harrastanud ühe aasta. Varasemalt ka ise taimetoitlust ja veganlust proovinuna rõhutab ta, et karnivoorluse dieet on muutnud teda avatumaks. „Saan aru, et osadel inimestel on hoopis vegantoitumisega maailma parimad tulemused. Olen avatud mõttemaailmaga ja ei suru seda kellelegi peale.”

Sinu töö ja hobi omavahel läbipõimunud. Millised on plaanid ja ambitsioonid lähiaastateks?

Täpselt nii! Mu töö on mu hobi. Kõige rohkem motiveerib mind mu klientide tulemus ja see emotsioon, mida nad mulle pakuvad iga kord, kui nendega trenni teen.

Minu eesmärk on sajaprotsendiliselt treeneritöö peale minna ja teha see nii online-põhiseks kui ka rahvusvaheliseks. Eesmärk on ka elada välismaal ja veebis tegutsemine annab selle võimaluse. Soovin ka teha karnivoori ja keto dieedi toitumisnõustaja paberid, sest olen täiesti veendunud, et see toitumisstiil võib aidata väga paljusid inimesi erinevate probleemide korral. Eestis sellist võimalust hetkel pole, praegu on seda võimalik teha läbi online-kursuste Ameerikas.

Tegutsen hetkel selle nimel, et seda kõike teostada. Treenerina olen töötanud ametlikult umbes aasta, pluss natuke aega varasemalt, aga siis ei küsinud selle eest tasu.

Tegelen ka bikiini fitnessiga, kuid hetkel on võistlemisest pikem paus. Alustan uuesti kui tunnen, et olen valmis sellega kaasnevat dieeti jälle kuus kuud läbi tegema. Viimasest võistlusest on kaks aastat möödas. Kui tahaksin praegu minna lavale võistlema, peaksin ca 15 kilo alla võtma, kuigi ma näen praegu täiesti normaalne välja. Tegemist on suure väljakutsega, millest on raske taastuda, seega ma veel kogun ennast, et uuesti ennast sellest läbi viia (naerab).

Kuidas jõudsid tõsisemal tasemel trennitegemiseni? Kas oled alati sportlik olnud?

Olen terve elu olnud sportlik ning tegelenud paljude erinevate aladega – ujumine, tantsimine (house, street, rahvatants, postitants jne) taipoks, uisutamine ja jõusaal.

Treeneriks saamine tundus minu jaoks nii loogiline, kuna ma olen koguaeg selle sees olnud ja selles osas inimestele nõu andnud. Hetkel olen treener tase 3 ja tulevikus on plaanis teha ka tase 4 ära.

Oled Instagramis üsna aktiivne, millised plaanid sellega on?

Instagram on nii lahe tasuta reklaamiplatvorm. Võtsin endale teist korda mentori, kes aitab mul äri läbi Instagrami reklaami kasvatada. Rahvusvahelise haarde saavutamiseks tuleb baasi ehitada ja võita inimeste usaldus läbi Instagrami, näidates oma elu, tegevusi ja retsepte.

Kirjelda enda teekonda toitumises ja erinevate dieetide katsetamises. Mis viis karnivoorluseni?

Olin taimetoitlane kolm aastat ja vegan ühe aasta. Üheks mõjutajaks oli pereliige, kes noorest saati taimetoitlane olnud. Läksin sellega igatepidi kaasa ja pidasin seda ka eetiliseks, aga mulle see dieet kokkuvõttes ei sobinud. Koolis hakkasid ühikakaaslased kommenteerima, et ma näen välja nagu oleksin haige. Tekkisid igasugused probleemid nagu rauapuudus ja liigne kaalu kaotamine. Otsustasin, et hakkan tasapisi liha sööma. Soovisin ka lihaseid kasvatada. Esimest korda kana proovides läks süda pahaks.

Enne kui alustasin enda esimest bikiini fitnessi võistlusdieeti, hakkasid mind kimbutama erinevad seedeprobleemid. Alguses ainult puhitused, aga need muutusid räigeteks valudeks. Olles 3-4 kuud enda teisel võistlusdieedil olnud, pidin asja pooleli jätma, sest asi läks aina hullemaks. Mäletan, kuidas vanemate aias õuna proovimine viis meeletute kõhuvaludega EMOsse.

Arstid arvasid, et tegu on gastriidiga, tänu millele tegin ravimikuuri läbi rohtudega, mis tegid olukorra mitu korda hullemaks, nii et ka tavaline valge riis ja kana tekitasid maos valusid. Hiljem tuli teise arsti juures välja, et ei olnud gastriit ja tegin valede rohtudega kuuri.

Tänaseks olen läbinud mitmeid erinevaid uuringuid ja maksnud suuri rahasummasid. Kõik uuringud olid tulemusteta ning arstid ei osanud kuidagi aidata. Viimane arst tahtis mulle antidepressante välja kirjutada, kuna ütles, et see on mul peas kinni ja mul pole midagi viga.

Otsustasin siis olukorra üle ise kontrolli võtta ja katsetada erinevaid meetodeid, sest ma ikkagi usun, et palju on meie endi kätes ning kehale saab anda õigeid vahendeid enda ravimiseks.

Lõpuks jõudsingi sellise toitumisstiilini nagu karnivoorlus ja infoni, kuidas tuhanded inimesed on sellest enda seedeprobleemidele leevendust ja ravi leidnud. Nii ma sellega alustasin. Tunne on parem kui varem ning enam ei kimbuta mind valud ega seedeprobleemid. Olen mitmeid kordi vereproove teinud ja kõik on super ja enesetunne suurepärane. Muide, ma ei võta ühtegi toidulisandit peale magneesiumi. Ja mul oli D-vitamiini tase keset talve üle normi. Minul, eestlasel!

Mis täpsemalt on ja mis ei ole karnivoorlus?

Karnivoorlus on toitumissiil, mis koosneb ainult loomsetest toitudest nagu kala, liha, muna, piimatooted, või, loomsed rasvad jne.

Karnivoorlusega püsib su keha ketoosis, mis tähendab, et keha võtab energiat rasva, mitte süsivesikute arvelt. Karnivoori dieedi puhul on toitumine ligikaudu 80% rasvast ja 20% valkudest ja 0% süsivesikuid.

Mina söön päevas kuskil 200+ grammi rasva ja ülejäänu moodustavad valgud. Rasva ei tasu karta, sest see on ülioluline, eriti naistel hormoonide õigeks tööks ja viljakusele, samas ka ajutööle.

Kas või kui raske oli karnivoorlusega alustada?

Ma võtsin asja kohe täiel määral ette – viskasin kodust kõik muu kapist välja, mis ei ole carnivore approved. Mu külmkapp nägi üleöö teistsugune välja – organid, lihad, kondid. Nagu praegugi (naerab). Alguses oli tõesti raske harjuda, aga praegu tunnen ennast väga hästi ja see tundub mulle juba elementaarne. Esimesed kaks nädalat olid kõige raskemad ja see ongi periood, kus paljud huvilised annavad alla. Oli tunne, nagu oleksin haige, null energiat ja ei soovi isegi kellegagi rääkida. Praegu on energiat rohkem kui paar kuud enne karnivoorlusega alustamist.

Kui palju aega, vaeva ja raha kulub karnivooril rohkem kui kõige tavalisemal segatoidulisel?

Söögitegemine on kordades lihtsam ja kiirem, sest ei pea midagi eraldi juurde keetma või tegema. Ma söön ainult maheliha, või siis Eesti liha, mida tellin enamasti kohalikust farmist. Söögi pealt ma kunagi kokku ei hoia, sest ma tean kui oluline see on. Toidule kulub mul umbes 500-600 eurot kuus, aga mul läks ka enne sama palju.

Mis sul lemmiktoit ja jook on?

Enne oli muna, aga nüüd olen seda nii palju söönud, et veidi üle visanud (naerab). Praegu on grillvorstid. Ja mulle meeldib lõhe, seda ma võin lõpmatuseni süüa. Ka praegu on külmkapp lõhe täis.

Muide, varem jagasin oma külmkapist pilte, inimesed olid väga šokis, ma sain nii palju heiti, Instagram oli täis, veganid kirjutasid oma nime alt, et sa sured vähki, veresoonkonna haigustesse ja et mis su kolesterool küll teeb ja et kuidas ma julgen? Need, kellel see ei meeldinud, on unfollow’nud (naerab). Nüüd on inimesed rohkem harjunud.

Karnivoori pannkoogid on ka väga head ehk põhimõtteliselt toorjuust ja muna ainult, tulevad täiega maitsvad.

Enamasti joon mineraalvett või toorpiima ja ka vahukoort otse purgist.

Maitseainetest kasutan ainult soola, isegi pipart mitte. Vahel, kui tahan teistsugust, panen Santa Maria Taco maitseainet hakkliha peale.

Kui palju n-ö patustad?

Mul on perioodid, kus söön iga päev ühe või pool puuvilja, näiteks pool banaani. Töödeldud asjad nagu kommid ja saiakesi ma ei tarbi, mu keha reageerib kohe ja mul on järgmine päev päris halb olla. Kui ma täiega patustada tahan, siis lähen sushit sööma.

Alkoholi eriti ei tarbi, aga kui, siis joon viina mulliveega ja sidruniga. Ei joo ühtegi teist kokteili.

Kohvi joon ainult nädalavahetusel. Energiajooke ja suhkruasendajaid ei salli üldse. Ma ei näri isegi nätsu.

Millest sinu menüü täna koosneb? Kui palju on reegleid, kui palju erandeid?

Ma olen seda toitumist pea aasta järginud ja minu jaoks on see juba tavaline. Ärkan kell 5:30 ja esimene söök on kuskil kell 9-10, milleks on tavaliselt veisehakkliha koos peekoni ja juustukrõpsudega. Teine lõuna on sama. Õhtuks söön näiteks kas 500 grammi lõhefileed võiga või grillvorstid hapukoorega.

Vahel teen ka kauaküpsetatud veiseliha ja söön seda koos praetud munaga. Vahel võtan vitamiinina ka toorest muna ja armastan ka toorpiima – teen sellest ise ka keefirit.

Mida ütlevad täna teaduslikud uuringud karnivoori dieedi kohta? Kui palju neid jälgid?

Eks iga endale meeldiva vaatenurga kohta võib leida sobiva uuringu. Põhiline on ikka sinu enda enesetunne ja mida see toitumisstiil su jaoks teha suudab. Jälgin ja kuulan selliseid arste nagu Dr Anthony Chaffee, kes on olnud karnivoor 23 aastat, Dr Ken Barry, Dr Klitz ja paljusid teisi.

Teaduslikke uuringuid lahatakse ka Youtube’s. Tõesti on teinekord raske otsustada, mida uskuda, sest alguses vaatad ühte videot ja siis järgmist, kus on täiesti teine inimene, kes lahkab täiesti vastupidist teaduslikku tööd.

Olen avatud mõttemaailmaga ja ma saan aru, et mõnedel inimestel on vegantoitumisega ka saanud maailma parimad tulemused ja nad ravivad igasuguseid asju. Ei suru seda kellelegi peale.

Algselt pidi see toitumisstiil olema mulle ajutine, aga tunnen, et see sobib mulle nii hästi, et ma ei soovi seda lõpetada.

Kuidas pere ja lähedased suhtusid?

Alguses oli üsna hull. Reaalselt oli nii, et ma söön rahulikult liha ja öeldi, et issand, sa sööd mingeid surnud raipeid. Nagu, excuse me! (naerab). Nüüd mul on täiesti ükskõik. Ma lihtsalt teen oma asja, teised teevad oma asja ja me mõistame ükskõik. Mind on see aidanud ja mulle see sobib. Isegi tööl oli raske, oma söök pool kilo hakkliha kaasas ja teised vaatasid imelikult. Aga nüüd on lihtsalt, et aa, jälle Indra oma hakkliha ja munaga (naerab).

Kas aasta jooksul pole tekkinud loobumise mõtet?

Alguses see oli ajutine mõte ja arvasin, et lähen vanale toitumisele tagasi. Aga nüüd tunnen, et ei taha minna tagasi. Alati on võimalus süüa midagi muud, aga ma tahan hoida põhijoont.

Kui levinud võib karnivooridieet hinnanguliselt ühiskonnas olla?

Oleneb kuhu poole vaadata. Pigem ei ole, aga kui vaadata mingeid teatud rahvuseid ja hõime, siis on see väga levinud. Nagu maasaid, Aafrikas elavad rahvad on endiselt karnivoorid ja neil väidetavalt südame ja veresoonkonna haigusi ei esine ja nad on füüsiliselt väga võimekad.

Mina tean isiklikult kolme-nelja. Eks paljud teevad seda periooditi, aga mina olen pigem hardcore selle koha pealt (naerab).

Kuidas väldid kiusatusi ja ülesöömist?

Mul on väga hea enesekontroll. Viin vahel tööle teistele ka suuri vahukoore-maasikatordi ja snäkke ja meil on koguaeg nagu peolaud. Mina söön samas ruumis hakkliha, tort on nina ees, aga ise ei söö. Kui sööd sööki, on nauding ainult see hetk kui toit on suus, paar minutit. Ma proovin alati mõelda tagajärgedele. Mina söön siis kui on päriselt nälg, mitte isude järgi. Minu külmkapp on ääreni täis liha ja seda on keerulisem niisama näksida. Liha süües mul polegi eriti näksimise isusid, vaid täiskõhu tunne, kuna toit on rammus ja toitev.