Reklaam sulgub sekundi pärast

Eestlaste edulood I Eesti keele filoloogist Helsingi populaarseima tantsustuudio juhiks

Marta
Marta — FOTO: Erakogu

Marta Jorits on silmapaistev eestlanna, kes loonud ühe populaarseima ja edukaima tantsustuudio Helsingis.

Ehkki Marta on pärit väikesest Eesti linnast, tunnevad Soomes elavad inimesed teda paremini. Seda põhjusel, et tema igapäevaelu ja -töö on Soomes. 

Marta on Helsingis asuva tantsustuudio Dancest omanik. Tegemist on ühe populaarseima tantsustuudioga Helsingis.

Eestlanna peale mõeldes meenub levinud vanasõna "julge hundi rind on rasvane": Marta on sihikindel ja ambitsioonikas naine, kes töötab vajadusel 24 tundi ööpäevas, et oma unistuste poole püüelda. Ta on pidanud riskima ja vastu võtma väga julgeid otsuseid. Ja need on end ära tasunud! 

Marta Jorits
Marta Jorits — FOTO: Erakogu

2022. aasta oli Marta jaoks oluline verstapost - tema tantsustuudio Dancest tähistas kümneaastast juubelit.

Kümme aastat täis higi, verd ja pisaraid, kuid ka rõõmu, kordumatuid hetki ja unistuste täitumist.

"Tänasel päeval on meie stuudio üks populaarsemaid ja rahvusvahelisemaid tantsustuudioid Helsingis, omades keskeltläbi 300-pealist klientuuri, pakkudes professionaalsel tasemel tantsuõpet, osaledes kohalikes ja rahvusvahelistel võistlustel ja palju muud," iseloomustas Marta oma tantsustuudiot.

Kuidas elu sind naaberriiki elama viis?

Kolisin Soome 2012. aastal, esialgselt vahetusüliõpilasena, sest toonane partner sai tööd Soomes. Enne Soome kolimist olin Eestis töötanud klienditeeninduses ja tegelenud tantsimisega ülikooli kõrvalt. Kui vahetusõpilase poole aasta programm tehtud sai, olin alustanud tantsutrennidega Soomes ning ka elu oli sisse seatud - seega otsustasime Soome jääda.

Oled endine võistlustantsija ja tants on saatnud Sind kogu elu. Kas oma tantsustuudio avamine ning treeneriks saamine on olnud alati Sinu unistus? 

Kindlasti alguses ei olnud plaanis avada tantsustuudiot. Läksin ülikooli eesti filoloogiat õppima ning nägin ennast pigem eesti keele ja kirjanduse õpetajana, keeleinimesena. Tants loomulikult oli saatnud mind kogu elu ja see oli justkui loomulik osa minu elust alati ka kõige muu kõrvalt käia tantsutrennides, kuid senini olin seda teinud vaid õpilase rollis.

Soomes aga ei leidnud endale sobivat kohta, kus tantsimisega jätkata. Erinevates stuudiotes tundsin end kohati nagu võõrkeha. Nii tekkiski mõte veidi soome-eestlaste gruppides uurida, kas ehk leidub teisigi eestlastest tantsuhuvilisi. Ja sündiski poolkogemata esimene alge Dancest stuudiost. 

Halloween Heels workshop
Halloween Heels workshop — FOTO: erakogu

Algselt tulid Sinu trennidesse siis Soomes elavad eestlased?

Esimestestel aastatel oli jah rõhk pigem eesti kogukonnal, ja kuna tantsijaid meie seas palju ei olnud, siis pigem rühmatrennidel. 

Algne idee oli leida paar tantsuhuvilist mõttekaaslast, kellega “päris töö” kõrvalt tegeleda tantsimisega veidi, hobi korras. Juhtus aga nii, et tants haaras mind täiesti endasse ja on tänaseks päevaks minu täiskohaga töö, ja mitte selline, mis lõpeb siis kui kell kukub, vaid mu mõtted ja tegevused on seotud isikliku või stuudio arenguga 24/7. Vahel tuleb inspiratsioon lausa öösel kell kolm.

Aastate jooksul on stuudio tegevus laienenud, arenenud ja kasvanud, ning kindlasti olen kasvanud tantsijana ka mina.

Nagu mainisid, siis tänasel päeval on sinu tantsustuudio üks rahvusvahelisemaid Helsingis, kuid alustasid eestlaste treenimisega. Kuidas jõudsid teistest rahvustest inimesed sinu trennidesse?

Meie tantsuline tegevus jäi sotsiaalmeedias silma paarile soomlannale, kes mulle kirjutasid sooviga liituda, hakkasin neid tunde, kuhu soomlasi tuli, andma inglise keeles. 

Aja jooksul toimus hüppeline areng ning aina enam soomlasi, ja ka muid rahvuseid leidsid tee meieni ning vastavalt sellele muutus ka trennide struktuur, keel ja stuudio üleüldse. Hakkasin panustama rahvusvahelistele treeneritele ja looma kvaliteetset õppimiskeskkonda, tehes koostööd internatsionaalsete tantsuõpetajatega.

Tänasel päeval on kõik meie täiskasvanute trennid ingliskeelsed ning eestlaste osakaal on ehk vaid 10% täiskasvanute klientuurist.

Lastetrennides on jätkuvalt 90% lastest eestlased, kuid trennis on eesti, soome ja inglise keeles vastavalt sellele, kes on rühma õpetaja ja mis rahvuseid on rühmas lisaks. Eraldi on veel venekeelne tantsurühm, kuna meie tiimis on ka vene juurtega eestlannast treener. Muutuseid on olnud väga palju.

Marta tantsulapsed
Marta tantsulapsed — FOTO: Erakogu

Millal jõudsid arusaamani, et tantsutreeneri amet ja tantsustuudio omanikuks olemine ongi sinu uus igapäevatöö?

Ilmselt tuli see taipamine siis, kui peale kolme esimest tegutsemisaastat otsustasime rentida isikliku stuudiopinna. Senini olime saali rentinud teiselt tantsustuudiolt. Sel ajal avasime lastetrennid ja need osutusid äärmiselt populaarseks, ning toonasel stuudiol ei olnud meile enam piisavalt palju saaliaegu pakkuda, siis nägimegi potentsiaali avada oma pind. Ehk see oli ka hetk, mil mõistsin, et minu väiksest hobigrupist saab (taas poolkogemata) tantsustuudio.

See ei olnud nii, et kasvatasime gruppide arvu stuudio avamise eesmärgil, vaid grupid tekkisid klientuuri soovidele vastavalt ning meie siis pidime vaid leidma lahendused aegadele ja pinnale.

Täna on Dancestis võimalik õppida väga mitmeid ja erinevaid tantsustiile. Ise annad samuti mitmeid tantsutrenne alates laste šõutantsust kuni täiskasvanute Heels tundideni. Kuidas oled oma teadmisi tantsijana ning treenerina arendanud nende aastate jooksul ?

Stuudio arendamise kõrvalt omandasin bakalaureuse filoloogina, kuid kõik oma edasised õpingud olen sidunud just tantsuga ja olen end arendamas käinud erinevates tantsumekades nagu Los Angeles, New Yorkis, et õppida teistelt stuudiotelt ja õpetajatelt.

See on ka kasvatanud minu enda stuudiot iga aastaga aina paremaks, suuremaks ja kvaliteetsemaks. Kõik see on olnud planeerimata, loomulik asjade kulg. Ilmselt minu teekond, kus elu mind kindlalt hoiab.

Marta workshoppi andmas
Marta workshoppi andmas — FOTO: Erakogu

Kirjelda oma ühte tavalist tööpäeva.

Kui kaugemalt vaadates tundub, et minu tööks on peamiselt õpetamine ja tantsimine, siis tegelikult on see vaid imeväike osa minu päevast.

Võiks liialdamata öelda, et täiesti vabatahtlikult kulub sellele kõigele iga sekund minu ärkveloleku ajast. Mul on küll imeline tiim, kuid olen kohati perfektsionist ja on palju asju mida tahan ise ära teha. Kasvõi näiteks vahetu suhtlus klientidega.

Lisaks pean hoidma silma peal kõigel mis toimub - alates meilidest sotsiaalmeediakontodeni, trennidest võistluskavadeni, kōikvõimalikud registreerimised, tunniplaanid, ajakavad, rentnikud ja muud sündmused, pinnaga seotud probleemid, arved ja raamatupidamine, ja siis muidugi lōpuks ka - trennid, workshopid ja kursused, mida ise annan, ning - valdkonnad milles üritan iseend edasi viia ja arendada. 

Marta välismaal enda oskusi arendamas
Marta välismaal enda oskusi arendamas — FOTO: Erakogu

Aegajalt lisandub trennidele ja stuudio tegevusele ka showbusiness - esinemised, koreograafiate loomine lavadele, eri projektides osalemine. 

Minu hommikukohvi juurde käib alati sügav analüüs selle osas, mida täna saan ära teha, et liikuda oma unistustele lähemale. Enne uinumist tihti scrollin ühismeedias tantsijate kontodel või loen inspireerivaid raamatuid ja kuulan või vaatan podcaste ja videoid, mis aitavad minul ka hingeliselt kasvada. Vahel ka vastan kell üks öösel meilidele, sest kahe lapse kõrvalt on just see aeg selline, kus saan 100% keskenduda.

Elul on kombeks igal aastal üllatada ka uute takistustega, mis tegelikult teevad meid aina tugevamaks ja teadlikumaks. Näen nendes erinevates riskides ja takistustes alati motivatsiooni - töötada lahenduste nimel.

Milliseid takistusi on nende aastate jooksul ette tulnud?

Riske ja takistusi on teel olnud palju, ja tundub, et see käibki igasuguse äritegevusega kaasas. Kui algselt rentisime teise tantsustuudio saali, siis oma pinda rentides kaasnes palju investeeringuid, mis aeg-ajalt ikka hinge kinni lõid.

Loomeinimesena tuli hakata mõtlema ka rohkem äriliselt, ja seegi on olnud arendav protsess nende kümne tegutsemisaasta jooksul. Tantsustuudiona on kindlasti raskemad ajad suvel ja jõulupühade ajal, mil on puhkuste perioodid, tuleb tantsuhooajal ekstra pingutada ja rasva koguda suveperioodiks, et katta kõrged rendikulud ka siis, kui kliendid puhkavad. 

Koroona tulekuga tekkis ka kindlasti korduvalt ahastus, et lõpp on lähedal. Aasta 2023 üllatas meid üürihinna tõusuga - rent tõusis 15% ning elekter viie kordistus, mis pani aga mõtlema, et ehk oleks aeg liikuda edasi - uuele pinnale - ja ehk sedapuhku päris esimesele oma, mitte rendipinnale. See on meie järgmine eesmärk ja unistus - eks see paistab, kas see saab tõeks sel aastal või lähiaastate jooksul.

Hetkel siis tegelemegi sellega, et kustutada veel viimaseid koroona tulekahju jäänuseid, koguda rasva eesootavaks suveks ja samal ajal tõsta käivet, et katta uue aastaga tulnud hinnatõus. 

Aga märkimisväärsemad õnnestumised, mille üle ise kõige rohkem uhkust tunned?

Oleme võidelnud välja vägagi arvestatava koha Soome tantsustuudiote seas, ning tagasiside on olnud alati, et meie stuudios on selline vibe, millesugust mujal ei tunne ega kohta. Seda on rääkinud ka külalistreenerid, ja tõepoolest - õhkkond meil on alati toetav ja kaasaelav, nii et kōik tunnevad end turvaliselt. 

Heels camp Eestis
Heels camp Eestis — FOTO: Erakogu

Kindlasti väga suureks õnnestumiseks pean seda, et maailmakuulsad tipptantsijad on õpetanud meie stuudios - Yanis Marshall, Nicole Kirkland, Taya Shawki ja Fraules näiteks.

Ka lastega, oleme võistlustel osalemise teed alustanud alles vähem kui kaks aastat tagasi - ja tulemused on olnud vägagi head. 

Tunnen siiski, et väga pikk maa on veel minna, seoses iseenda ja stuudio arenguga, ja see kõik on alles algus.

Kui vaatad ajas tagasi, siis milline on olnud Sinu suurim õppetund nende aastate jooksul?

Kõige suurem õppetund nende kümne aasta jooksul on ikkagi olnud see, et olen lahti lasknud teiste inimeste arvamusest. Ma ei viitsi absoluutselt kuulata, lugeda ega süveneda sellisesse nähtusesse nagu on arvamus. Olen mõistnud, et kõigil on oma - ja kellegagi vaidlusesse laskuda või kellelegi midagi tõestada - on kõige rohkem mahavisatud aeg alati. 

Seoses sellega olen õppinud, et sinna kuhu oma fookuse suunan, see kasvab. Samal ajal kui ümberringi käib suur pidutsemine või teiste elude arutamine, olen mina ikka omaenda arengu ja stuudio edasiviimise kallal. Hindan oma energiat ja aega nii kõrgelt, et ei raiska seda asjadele, mis minule midagi ei anna - eelkõige hingeliselt.

Ja - olen õppinud ja jätkuvaltki õpin lahti laskmist. Inimestest, asjadest, mustritest, uskumustest, arvamustest, kohtadest ja nii edasi. Vahel lihtsalt asjad lakkavad toimimast ja see ongi hetk, mil edasi liikuda.

Marta
Marta — FOTO: Erakogu

Sul on igapäevaselt väga palju käsil. Kas sa võtad teadlikult aega ka puhkamiseks?

Puhkus on asi, mida pean veel natuke õppima. Aga minu jaoks tihti käivad puhkus ja töö käsikäes. Reisime palju, et anda ja võtta trenne ning selle käigus püüame ka eraldada aega lõõgastumiseks ja nautimiseks. 

Minu jaoks puhkus on ka see, kui kodus koristan ja sorteerin kõik kapid ära, taustaks mõni hingele andev podcast, küünlad põlemas. Seejärel puhtas voodis lugeda raamatut ja nautida kohvi.

Kõige paremini puhkan alati oma ema juures, Pähnis. Kui perega sinna läheme, siis upun raamatutesse, leban voodis ja loen, mõtlen ning lihtsalt olen. Samal ajal ema ja minu elukaaslane tegelevad lastega, võtavad ette põnevaid tegevusi mida lõuna-eesti pakub ja mina - lihtsalt olen ja puhkan. Ema juures saab isegi söök ise valmis!

Marta pere - tantsutreenerist elukaalsane Drako, tütar Ithaka-Amelii ja pisipoeg Dominic
Marta pere - tantsutreenerist elukaalsane Drako, tütar Ithaka-Amelii ja pisipoeg Dominic — FOTO: Erakogu

Kas sa saad öelda, et oled tänasel päeval rahulolev ja õnnelik? 

Olen. Nagu igal inimesel, on ka minul päeva jooksul erinevaid emotsioone, vastavalt erinevatele sündmustele. Vahel olen väsinud, vahel ärritunud. Aga tänutunne aitab mind alati tagasi oma keskmesse, ja paljuski on tugeva tänutunde põhjuseks minu pere ja minu töö. Olen tänulik ja õnnelik, et minu pere on terve ja elus ning minu töö on minu kirg. Et hobist saaks töö, tuli läbi käia keeruline teekond, kuid tänaseks päevaks võin kinnitada, et see oli rohkemgi kui end väärt!

Sa oled olnud oma õnne sepp ning nagu näha, siis kõik riskid ja raske töö on end ära tasunud. Kas sa julgustaksid ka teisi inimesi rohkem riske võtma, et oma unistuste poole püüelda?

Riskida tuleb siis, kui sisetunne nii ütleb. Vahel viib sisetunne ka rappa, aga seegi on alati olnud minu puhul põhjusega. Olen väljunud uute teadmiste ja kogemustega, mis hilisemas pildis on hoopis palju kasu toonud. 

Arutult riskida ei ole ka mõistlik, kuid riske täielikult vältides võtame endilt igasugused võimalused. 

Vahel kindla peale minnes võib asi palju rohkem metsa minna, kui suure riski puhul. Elus on kõik nii suhteline, ja meile on antud sisetunne, varasemad kogemused ning loogiline mõtlemine, mille abil saame orienteeruda oma tegemistes. 

Ingliskeeles on hea ütlus: “Sometimes you win, but sometimes you learn ("Mõnikord sa võidad, mõnikord sa õpid - toim")”. Seega mööda külgi maha ei jookse ükski kogemus, arvan mina.

Marta tantsustuudio kontsert
Marta tantsustuudio kontsert — FOTO: erakogu

Sinu saavutused on tähelepanuväärsed. Ise tõdesid aga, et tahaksid veel edasi areneda - millised on sinu järgmised eesmärgid ja unistused, mida täita soovid?

Kui nooremana olid mul konkreetsed unistused, mis olid seotud pigem saavutusvajadusega, siis tänaseks päevaks tunnen, et tahan lihtsalt tegeleda sellega, mida armastan, ja teha seda võimalikult hästi. Kõik muu, näiteks menu, suured koostööd, suured lavad jne - on lihtsalt boonuseks, aga mitte eesmärk omaette.

Ainus kindel eesmärk, mis mul isiklikus ja stuudio plaanis on - tõsta kvaliteeti ja areneda paremaks iga päevaga. Küll muud asjad, mis peavad tulema, kaasnevad sellega.

Teiseks, veidi väiksemaks unistuseks on siduda oma tantsuelu veelgi rohkem reisimisega. Samas, olen tundnud ka, et reisimine võib ka olla üsna väsitav, seega sooviksin et see osa minu elust oleks tasakaalus kõige muuga.

Ajaga olen mõistnud, et edu võti on lõppude lõpuks tasakaal. Seega on minu eesmärk olla tasakaalus oma arengus, töös, pereelus ja nautimises. Kui midagi nendest oleks liiga palju, lööks see tasakaalust välja muud valdkonnad minu elus. Tahan olla võrdselt olemas iseendale, oma lastele ja kaaslasele, oma klientidele ja õpilastele ja muule, mis on mulle oluline.

Marta välismaal esinemas
Marta välismaal esinemas — FOTO: erakogu

Kas sul on ka mingisugune elumoto, mida järgid igapäevaelus?

Minu elumoto... ehk see kõige suurem, millele kõik lõppudelõpuks taandub, on see, et kõik, mis meil on, on meile laenatud. Inimesed, kogemused, saavutused - me sünnime ja sureme üksi, ihualasti. Seega kõik, mis meil on, tuleb võtta kui kingitust. 

Minu vanavanaema ōde, nimega Ella, ütles kunagi, et kui ta teaks, et homne päev on viimane, siis ta tantsiks kogu öö. Ma arvan et mina teeks täpselt niisamuti kui minu vanavanatädi Ella.

Kommentaarid puuduvad