Kristjan Jõekalda sai reisisaate filmimisel šoki: sellist vihkamist pole mina varem kohanud!

"Tööd sai tehtud korralikult: kolm nädalat ja natuke peale. Kogu aeg oled ju nagu ora otsas, et hommikul kella kaheksast või üheksast pead olema naksti valmis kaamerasse rääkima. Kui koju jõuad, siis keegi enam ei nõua, et peaksid naeratama või soravalt rääkima ja kirjeldama oma ümbrust. Viskad ketsid nurka ja vajud diivanisse magama. Küll oli hea, kui sai pikali," räägib Jõekalda.

Taga-Kaukaasia reisi jooksul käisid Teet ja Kristjan läbi Aserbaidžaani, Gruusia ja Armeenia

"Alustasime Aserbaidžaanist, siis olime Gruusias ja lõpuks otsapidi Armeenias. Need kõik on vanad nõukogude aja vennasvabariigid. Inimesed on seal ülisõbralikud, aga üksteist ei salli," sõnab Jõekalda.

Ta selgitab, et vaen Taga-Kaukaasia rahvaste vahel on nii suur, et ühest riigist teise liikumiseks tuleb auto asemel kasutada lennukit: "Lend toimub kaks korda nädalas. Öösiti saad ühest riigist teise lennata ja ka siis ei vaadata sinu poole sugugi hea pilguga. Nende ajalugu on ju täis verd ja tapmist, üksteise ründamist ja see kestab tänapäevani. See kuidagi kumas sealt kogu aeg läbi. Nad kõik vihkavad üksteist ja kogu aeg vibutatakse rusikas rullis teise riigi poole. See kõik jäi ka vibutamise tasandile. Tänavapildis seda (vihavaenu) ei kohanud: inimesed olid rõõmsad, istusid tänavakohvikutes, jõid kohvi, õlut, kõik oli vaba." 

View this post on Instagram

A post shared by Teet Margna (@teet.margna)

Jõekalda mõtiskleb: "Sellist vihkamist, nagu nendel seal omavahel, pole mina varem kohanud ja see väsitas lõpuks ära. Ma ei kujutaks ette, kui peaksime lätlaste ja soomlastega niimoodi omavahel tülis olema. Aga see on nende elu ja igapäev. Korraks nendesse riikidesse minnes, hakkab see silma, aga nende jaoks on see tavaline."

Uus saade tuleb selline, nagu Teet Margna alati soovinud on: rohkem "rohujuuretasandil"

"Oled sa Aserbaidžaanis, Armeenias või Gruusias, vahet pole, igal pool võetakse hästi vastu. Inimesed on seal väga sõbralikud ja lahked. Kohtasime päris mitut inimest, kel olid Eestis isegi sugulased," räägib Jõekalda.

"Võrreldes teiste ("Kahe kange") saadetega, on meil tulevas saates rohkem kokkupuudet inimestega. Kui olime Mehhikos või Jaapanis, siis käisime küll kõik kohad läbi, kus saime, aga see oli ainult nii-öelda pinnavirvendus. Selle reisiga saime minna ka inimeste kodudesse ja nendega rääkida," selgitab Jõekalda Taga-Kaukaasia reisiseikluse erilisust, võrreldes varasemate "Kahe kange" saadetega.

"Arvan, et see annab asjale teise mõõtme ja loomulikult annab uue mõõtme see, et väga paljud (eestlased) on läbi käinud nii Gruusia, Armeenia kui ka Aserbaidžaani. Mõned kohad tulevad tuttavad ette, mõned on seal puhkusel käinud. Saade peaks tulema selline, mida Teet kogu aeg tahab, rohkem "rohujuuretasandil"," lisab ta.

Kristjani plaan Taga-Kaukaasias riietuse abil "massi sulanduda" sai kiire lõpu

Kristjanil, kel on igal "Kahe kange" reisiseiklusel "massi sulandumiseks" olnud kindel riietus, oli seekord kaasas kokku neli-viis vormi. Enne reisile minekut kergitas Kristjan saladuseloori oma uuelt rõivastuselt ja ütles, et vormi juurde kuuluvad dressid, nahkjope ja kingad. "Mulle ütles juba Aserbaižaanis üks naisterahvas, et tema isa käis kunagi sellise riietusega. Nüüd jälle noored kannavad: küll on tore näha, et mood käib ringiratast. Püüdsin massi sulanduda, aga kahjuks lõppes massi sulandumine sellega, et olin seal nagu valge vares."

"Arvasin, et kui minna Armeeniasse ja Gruusiasse, siis seal on kindlasti sellised dressipükste, kingadega, nahkjope, soni ja kongus ninadega mehed tänaval ringi luusimas. Ma olin ainuke, kes seal selline oli. Nad on kõik ammu juba Euroopaga ühte saanud. Mind vaadati sellise näoga, et mis minevikust sa mees välja karanud oled. Teet õnneks seisis meie moemaitse eest. Temal olid seljas need kõige peenemad dressid," nendib Jõekalda.

Kristjani sõnul oli üldmulje reisist väga hea ning ta võiks kõhklemata tagasi minna nii Asebaidžaani, Armeeniasse kui ka Gruusiasse

"Kõik riigid olid omamoodi ägedad. Armeenia ja Gruusia olid sellised, kus oli natuke vabam. Aserbaidžaan on ikkagi selline diktatuuririik. Ühesõnaga: ei ole ühegi riigi vastu midagi sellist, et sinna ei tahaks kunagi tagasi minna. Reis jättis hea mulje. Kui keegi ütleb, et läheme sinna (Taga-Kaukaasiasse), siis olen nõus minema."

View this post on Instagram

A post shared by Teet Margna (@teet.margna)

Aserbaidžaanis tuli saatemeeskonnal silmitsis seista siiski mitmete piirangutega: "Näiteks ei tohtinud isegi telefoniga filmida eelajalooliste inimeste koopamaalingute muuseumis, kus kõik oli nii-öelda vuhvel. Bussis filmida oli keelatud. Samuti ei tohi filmida bensiinijaama, sest see on sõjaliselt tähtis objekt."

Kristjan lisab: "Seal oli tunda paranoiat ja kui küsid nende inimeste käest, et miks ei tohi filmida, siis keegi ei osanudki seletada. Nad isegi ei tea täpselt selle põhjust. Kui sinna tavalise turistina lähed, siis kui palju ikka tahad bensiinijaama filmida. Kuna tegime saadet, siis puutusime selliste piirangutega lihtsalt rohkem kokku."

• Sisuturundus

Ženja Fokin tutvustab: luksuslik ja tervislik, nutrikosmeetika revolutsioon?

• Sisuturundus

Investeeringute revolutsiooniline muutmine: intervjuu Kreditex Ühisraha tegevjuhiga