Kristjan Jõekalda olulise pidupäeva tähistamisest: võisime ka suvalisele heinamaale laagri püsti panna!

Jõekalda sõnul sai nooruspõlves peetud jaanituledel tehtud palju ohtlikke trikke, kuid vanuse lisandudes on need ära jäänud. “Hirm hakkab selle peale mõeldes, aga õnneks tuli mõistus ühel hetkel pähe. Mul on siiani meeles hetk, kui olin vähemalt paari õllene ja vaatasin, et nüüd on lõke piisavalt madal, et peaks üle hüppama. Aga siis tuli imekombel kuskilt hääl minu ajusse ja ütles: “Ei, ei, kulla sõber. Sa ei ole enam kahekümnendates. Kui sa hakkad nüüd üle lõkke hüppama, siis sa oma tagumiku sinna ära kärsatad.” Peale seda ei ole mina enam lõkkeid ületama läinud.”

“Ütlen ausalt, et meil olid kõik jaanipäevad kärtsu ja mürtsuga. Enamus jaanipäevasid pidasime Saaremaal. Vahel olime kuskil kontvõõraks, vahel läksime kohale suurtele küla jaanituledele ja ärkasime hommikul suitseva lõkke ääres," meenutab Jõekalda.

Ta lisab: "Vahel oli telk kaasas, vahel polnud sedagi. Võisime ka suvalisele heinamaale oma laagriplatsi püsti panna, astusime autost välja, tegime õlled lahti ja vaatasime, et madratsid ja telgid on koju jäänud. Sellised olid jaanipäevad umbes 40. eluaastani.” 

Loe täispikka intervjuud Kristjan Jõekaldaga siit!

• Sisuturundus

Haridus on terveks eluks!

• Sisuturundus

Mida kinkida koolilõpetajale? Veekindel ja tipptehnoloogiaga varustatud nutikell aitab ühendust hoida