Reklaam sulgub sekundi pärast

Eestlased päästavad Türgis koeri: nägime, kuidas üks mees üht valget koera julmalt peksis

Gita Siimpoeg koos Türgis olevate kutsikatega
Gita Siimpoeg koos Türgis olevate kutsikatega — FOTO: Erakogu

Sportlane Kelly Sildaru ja disainer Gita Siimpoeg aitavad Türgis kodutuid koeri. Peagi jõuavad neljajalgsed kutsad Eestisse ja igal inimesel on võimalik neid ka aidata.

Türgis otsivad paljud kodutud koerad endale uut peremeest. Riigi poolt neid küll vaktsineeritakse marutaudi vastu, kuid siis lastakse tagasi tänavale. Gita Siimpoja sõnul jõuavad tänavalt päästetud kutsad Eestisse juba õige pea (6 kutsikat ja ema), kuid seni, kuni kõik vajalikud vaktsiinid ja paberid reisimiseks korda saavad, on koerad hoiul Ankara PawGuard varjupaigas ning olgu öeldud, et kogu protsess võib aega võtta kuni viis kuud.

‘’Koerad olid meie majutuse alal, kus nad basseini äärses kohas olid leidnud endale maja alla väikese koopa. Meie esmane mõte oli, et kui nad siin süüa ja vett saavad, siis laseme nad ära vaktsineerida ja eks nad siis toimivad siin parimal võimalikul moel edasi,’’ räägib Siimpoeg, kellel on ka endal koer ja kelle armastus loomade vastu on suur.

Kuid paraku pidid nad silmitsi seisma ka võika vaatepildiga. ‘’Sattusime siin hotelli alal peale olukorrale, kus üks mees üht suuremat valget koera väga julmalt peksis. Meie silme all. See kõik käis ootamatult ja kiirelt ning sekkusime sinna vahele. Koer jooksis loomulikult hirmunult minema ja samal ajal, kui me teda otsima läksime, hakati teisi koeri riikliku varjupaiga inimeste poolt minema viima. Selliseid kutsikaid või haigeid koeri enam vabadusse ei lasta, vaid nemad kahjuks pannakse magama,’’ kirjeldab Siimpoeg.

‘’Peksa saanud koera me kätte ei saanud, aga kutsikapere viisime lähedal asuvasse veterinaari juurde, kust nad järgmisel päeval PawGuard organisatsiooni poolt peale võeti, kelle juures nad saavad vajalikud vaktsiinid ja varjupaiga,’’ sõnab Gita Siimpoeg. Nii said nad ka jutule, et viivad koerad ise sealt ära.

Kui üldiselt on neljajalgsed Türgis väga sõbralikud, siis osad koerad tunnetavad hirmu inimeste suunas, kes neile on juba haiget teinud. ‘’Nad on ettevaatlikud, aga kui tunnetavad, et ohtu ei ole, siis nuruvad pai, kallistusi ja on isegi mängumeelsed,’’ räägib Gita.

Nii otsustasidki nad reisil olles, et toetavad ja aitavad seda protsessi omalt poolt. ‘’Kui leiame Eestist omaniku, siis mõtleme üheskoos lahendusi kuidas koerakesed turvaliselt uude koju saada. Loodame leida neile juba praegu armastavad kodud, et uued pereliikmed saaksid kogu protsessile kaasa elada ja kutsade kasvamisest osa saada,’’ märgib Siimpoeg.

‘’Mõistame, et ka kodumaal vajavad koerad abi ja abistame neidki nii, kuidas saame ning reaalsustaju annab märku, et kahjuks kõiki maailma koeri ja kasse ei saagi päästa. Situatsioon, kus meie silme ees väärkoheldakse koeri, ei ole vahet, kus riigis me asume. Koerad ei räägi türgi ega eesti keelt, neil on ainult südamekeel,’’ arutleb Gita. 

Ta rõhutab, et abi pakkumine on vabatahtlik ja nad on ülimalt tänulikud kõigile, kes on oma panuse andnud ja loodavad, et leiavad väärilised ja armastavad kodud kõikidele.

Kui on koerte osas huvi, siis kirjutada [email protected] või [email protected].