Eestisse kolinud austraallast jahmatas eestlaste harjumus: see oli silmiavav!

39-aastane mustkunstnik ja ettevõtja Peter Paxx kolis Eestisse juba üle viie aasta tagasi. Austraalias sündinud, kuid Vietnami juurtega Peter veedab praeguseks ühe poole aastast Eestis ning teise kodumaal Austraalias. Peteri sõnul on tal siiani meeles mitu kultuurišokki, mida ta koges vahetult peale Eestisse elama asumist!

"Sellest on nüüdseks möödas üle viie aasta. Aeg on läinud väga kiiresti," meenutab Peter Eestisse saabumist. Peter on sündinud ja veetnud suurema osa elust Austraalias, kuid tema vanemad on Vietnami päritolu. Eestisse jõudis ta enne koroonapandeemiat Euroopas ringi reisides. Algselt plaanis mees veeta Eestis paar kuud ning suunduda edasi ka Lätti ja Leetu. Koroonapandeemia ja karantiin tõmbasid aga tema plaanidele kriipsu peale.

"Minu valik oli toona kas jääda Eestisse või minna tagasi Austraaliasse. Tol ajal kutsus ka Austraalia valitsus inimesi tagasi koju. Ajaaken koju minemiseks oli väga väike. Otsustasin, et soovin väga Eestisse jääda," räägib Peter. Talle sai kiiresti selgeks, et Eesti on koht, kuhu võib kaaluda elama jäämist. "Kui ma olin Austraalias, siis tahtsin keskkonnavahetust. Tahtsin rohkem loodust ja miski ei ületa Euroopa ja eriti Eesti loodust ning metsasid."

Tänaseks veedab Peter pool aastat Eestis ning teise poole aastast Austraalias. "Ma proovin veeta ka aega oma perega Austraalias. Praegu veedan kuus kuud Eestis ja kuus kuud Austraalias, aga see sõltub ka aastast."

Eesti üllatas Austraaliast kardinaalselt erineva kultuuriga

"Mul on palju lugusid," vastab Peter küsimusele, kas Eesti kultuur valmistas talle siia saabudes ka mõne üllatuse. Ta toob välja, et austraallased on eestlastega võrreldes palju avatumad ning kombeks on ka tänaval jalutavatele inimestele öelda näiteks "tere hommikust".

"Ütlesin Eestis ühele vanemale daamile "tere hommikust" ja ta lihtsalt vaatas kõrvale. Alguses mõtlesin, et kas see on minu pärast, kuna olen välismaalane, aga siis sain ühe eestlasest sõbraga vesteldes aru, et Eestis nii ongi. Inimesed hindavad oma privaatsust. Iga maa on erinev ja ma ei ütle, et see on hea või halb. Eestlased räägivad siis, kui vaja ja nad tunduvad olevat austraallastest palju privaatsemad," kinnitab Peter.

Teise kultuurišokina toob Peter välja saunatamise. Ta selgitab, et Austraalias pole saunad ja saunas käimine eriti laialt levinud. "Kui lähed Austraalias näiteks jõusaali, siis ei ole tavaline, et seal on ka saun. Kui saun on, siis see on tavaliselt elektriline aurusaun. Eesti saun on täiesti teine kogemus."

Peter lisab, et teda üllatas, kui mugavalt tunnevad eestlased end saunas alasti olles. "See oli silmiavav, sest Austraalias ei oleks see võimalik. Eriti avalikus kohas. Mind kutsuti grillipeole ja siis järsku võtavad mehed end paljaks ja lähevad sauna. Proovisin samamoodi teha, aga see oli imelik. Sain aru, et eestlaste jaoks on normaalne, kui oled võõrastega saunas ja kõik on alasti."

Sült kujunes üheks lemmiktoiduks

Peteri sõnul on ta Eestis oldud aja jooksul usinalt proovinud ka siinseid rahvustoite. Oma sotsiaalmeediakontol jagab ta koguni retsepti, kuidas tuleks sinepit toidu valmistamisel kasutada. "Sinep meenutab mulle wasabit. Kui sain aru, et wasabi ja sinep on sarnased, hakkas sinep mulle väga meeldima."

View this post on Instagram

A post shared by Peter Tran (@peter.paxx)

Peter tõdeb, et on proovinud ka verivorste, hapukapsast ning mulgiputru. Üks Eestis levinud toit valmistas talle aga suure üllatuse. "Üks toit, mis mind positiivselt üllatas, oli sült ehk lihatarretis. Sa vaatad seda ja see tundub välismaalase jaoks alguses natuke kummaline. Nüüd on see üks minu lemmikutest, eriti koos õige koguse äädikaga."

Eesti keelt on raske selgeks saada

Peter selgitab, et Eestis elades on ta püüdnud selgeks saada ka eesti keelt, kuid õpingud on kulgenud küllaltki raskelt. "Kui proovisin esimest korda eesti keelt õppida, siis sain aru, et see on nii raske. Leidsin, et inglise emakeelega inimeste jaoks on eesti keel üks raskemaid keeli, mida õppida. Ma ei suuda siiani teatud sõnu hääldada," kinnitab Peter. Konkurentsitult kõige raskemaks eestikeelseks väljendiks peab mees keeleväänajat "rongi rattad ragisevad".