Draamateater mälestab Ita Everit: ta oli nõudlik nii enda kui ka teiste suhtes, aga mitte kunagi ebaõiglane

''Itat iseloomustas see, et ta oli kõigi oma kolleegide vastu väga hooliv ja tähelepanelik, seda nii lava peal ja taga. Ta oli kindlasti kogu maja suur patrioot. Samuti iseloomustas teda see, et oli nõudlik, nii enese kui ka teiste suhtes, aga mitte kunagi ebaõiglane,'' meenutab Tanel Tomson lahkunud teatrilegendi.

Tomsoni sõnul olid viimased aastad Ita Everile keerulised. ''Tal oli paremaid ja halvemaid päevi. Oli hetki, kus ta sai ka õues jalutada ja värsket õhku hingata ning teda sai ka külastada. Pärast insulti oli ta enda haiguse kohta üllatavalt heas vormis,'' lausub ta. 

Ever lõpetas 1953. aastal Moskva Riikliku Teatriinstituudi (GITIS) Eesti stuudio ja asus tööle Eesti Draamateatris, mis jäi tema koduteatriks kogu eluks. ''Tõesti, Draamateater oli tema esimene ja viimane töökoht, võib öelda, et see tähendas tema jaoks kogu elu,'' sõnab Tomson.

Kuid viimast korda astus Ita Ever Draamateatri lavale ''Päikese laste'' etendusel 23. mail 2020. Tomsoni sõnul on keeruline hinnata, milline oli näitleja aegade edukam roll, sest neid oli mitmeid. ''Kuid viimaste aegade üks tähtrolle, mille eest ta sai parima naispeaosatäitja preemia, oli ''Augustikuu'', mida mängiti kokku 158 etendust. See oli kindlasti tema viimase eluperioodi tähtroll,'' meenutab Tomson.

Draamateater mälestab Ita Everit traditsioonilisel viisil. ''Ta on meie südametes ja pildiga väljas, et teda mööda minnes vaadata ning meenutada. Ita Everi ärasaatmine toimub meie majast, aga kõik detailid veel täpsustuvad,'' ütleb Tomson.